Uudised

  • ,

    Enimloetud artiklid Sirbi veebis 2020

    1. Aveliina Helm, „Mõtlen oma peaga ja teadlasi ei usu“
    2. Pärt Peterson, „Süsteemide kohtumine tundmatuga“
    3. Mats-Laes Nuter, „Võimatu vaid Tallinnas“ 
    4. Tõnu Õnnepalu, „Fredi evangeelium“
    5. Asko Lõhmus, „Metsapoleemika neljas aasta: aeg rääkida riigist“
    6. Andres Maimik, „Presidendi karakter“
    7. Toomas Paul, „Rõõmu radu rännates“
    8. Kaupo Vipp, „Häda hüüab tulles“
    9. Tõnis Saarts, „Haritlasdemokraatia. Tänan, ei.“
    10. Ain Raal, Kristel Vilbaste „Eesti ravimtaimedest“
    11. Aveliina Helm, „Aus ülevaade“
    12. Vanema põlvkonna metsameeste AVALIK PÖÖRDUMINE Eesti…
  • Haridus- ja Teadusministeerium kutsub valima 2020. aasta parimat keeletegu

    Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
    Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini ministeeriumi kodulehel http://www.hm.ee/keeletegu2020, e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).
    Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat…
  • Kultuurivaldkonna avalik pöördumine Vabariigi Valitsuse poole

    Vabariigi Valitsus otsustas 3. detsembril 2020 Euroopa Liidu uute välistoetuste esialgse jaotuskava, mille hulgas on ka Taaskäivitamisrahastu (RRF). Taaskäivitamisrahastu maht Eestile on 1,106 miljardit eurot, kuid kahjuks ei ole jaotuskavas prioriteetidena kordagi mainitud kultuuri- ja loomevaldkonda.
    17. septembril võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Euroopa kultuurielu taastumise kohta (2020/2708(RSP)), kus kutsutakse Euroopa komisjoni ja liikmesriike eraldama kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele vastavalt selle erivajadustele vähemalt 2% majanduse elavdamiseks…
  • Uus! Konkurss kunstikriitiku stipendiumile
    Kollaaž: Brit Pavelson, kasutatud on Kristjan Raua teost “Inspiratsioon” (1927-1933).

    Uus! Konkurss kunstikriitiku stipendiumile

    Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing alustavad 2021. aastal kunstikriitiku stipendiumi väljaandmist.
    Link konkursile
    Stipendiumile saab kandideerida Eestis tegutsev või Eesti päritolu kunstikriitik, kes esitab kandideerides kuue kuu tegevuskava, mida kohustub stipendiumi saades järgima. Stipendiumi väljaandjad soosivad kunstikriitika eri…
  • Kunstnikupalga uued saajad

    Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon koosseisus Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Laura Toots (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) ja kunstnik Marko Mäetamm (kunstnikupalga pälvinu aastatel 2019–2021) otsustas määrata…
  • ,

    Kirjanikupalga saajad 2021–2023

    Selgunud on kirjanikupalga saajad aastateks 2021–2023. Valituks osutusid Veronika Kivisilla, Made Luiga (Mudlum), Kaur Riismaa, Lauri Sommer ja Jaanus Vaiksoo.
    Kandidaate oli kokku 39. Komisjoni kuulusid Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Ilvi Liive (Eesti Kirjanduse Teabekeskus), Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Mihkel Volt (Eesti Rahvusraamatukogu), Janika Kronberg (Eesti Kirjanike Liit), Eeva Park (EKL), Indrek Koff (EKL) ja Tiit Aleksejev (EKL).
    Kirjanikupalka hakati maksma 2016. aastal.
  • Algab kandidaatide esitamine riigi kultuuri- ja spordipreemiatele

    Kultuuriministeerium ootab ettepanekuid 2021. aastal välja antavate Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks. Kandidaatide esitamiseks on aega 10. jaanuarini 2021.
    Kolm kultuuripreemiat antakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat 2020. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid kultuuripreemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia varasemad laureaadid või omavalitsused ning teised juriidilised isikud, kes põhikirja kohaselt tegutsevad kultuuri või hariduse valdkonnas.
    Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest, kuus…
  • Kolm uut akadeemikut

    Kolm uut akadeemikut

    Tänasel Eesti teaduste akdeemia üldkogul valiti kolm uut akadeemikut:
    matemaatika ja matemaatilise statistika valdkonnas Krista Fischer,
    metsanduse valdkonnas Veiko Uri ja
    teatrikunsti valdkonnas Elmo Nüganen.
     
  • 2019. aastal toimus ligi 2 miljonit näitusekülastust

    2019. aastal toimus ligi 2 miljonit näitusekülastust

    2019. aastal korraldati kunstinäituseid üle kogu Eesti: kokku 23-s erinevas linnas, alevis või külas. Statistikasse on kogutud 82 näituseasutuse info, mis asuvad Haapsalus, Jüris, Jõhvis,  Karepal, Keila-Joal, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Pärnus, Põltsamaal, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Türil, Valgas, Vana-Kasepääl, Varnjas, Vaskjalas,…
  • Kokkuvõttevõistluse TUUM 2020 parimad

    Selgunud on kokkuvõttevõistluse TUUM tulemused. Selleaastane võitja on Maarja Lutsar (I auhind – 250 eurot). Kolm teist auhinda (125 eurot) saavad Eneli Külaots, Ingrid Alla ja Ave Albert. Lisaks andis žürii Ingrid Allale ja Ave Albertile Hugo Treffneri Gümnaasiumist parima õpilase eriauhinnad (50 eurot). 25 parimat saavad diplomi ja iga osavõtja väljaprinditava osavõtutunnistuse.
    Võistlusel tegi kaasa 106 osalejat. Seda oli vähem kui mullu, aga sama palju kui tunamullu. Tänavune tase…
Sirp