Uudised

  • Akadeemia kuldlaureaadid 2020 on Tool, Anvelt, Peterson ja Mikita 

    Ajakirja Akadeemia kolleegium[1] valis möödunud aastal Akadeemias ilmunud esseede ja artiklite seast esiletõstmisvääriliseks järgmised kirjutised, mille autoritele langeb osaks au ja  Akadeemia kuldlaureaadi staatus. Kategooriaid on neli ja igas kategoorias nimetati üks kuldlaureaat:
     Andrus Tool “Wilhelm Dilthey, Karl Ernst von Baer ja eluteadused”, ilmunud Akadeemias nr 8 (universalia, toimetaja Jaan Kangilaski);
    Ilmar Anvelt “Johannes Silvet – legendaarne leksikograaf”, ilmunud Akadeemias nr 4 (humaniora, toimetaja Mart Orav);
    Üllar Peterson “Juudivastasus tänapäeva islamimaailmas”, ilmunud…
  • Riiklikele kultuuripreemiatele tehti 88 ettepanekut

    Riigi kultuuripreemiate komisjonile saabus tähtajaks, 10. jaanuariks 2021 kokku 88 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Neist 41 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 47 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks.
    Kandidaadid preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest:
    Mati Sirkel – tõlkija ja literaat. Esitaja Sihtasutus Kunstihoone;
    Leo Rohlin – keraamik. Esitaja Sihtasutus Kunstihoone;
    Tiit Pääsuke – maalikunstnik. Esitajad Sihtasutus Kunstihoone, Kadri…
  • Ööülikooli Raamatukogu

    Mullu 20. sünnipäeva tähistanud Ööülikool hakkab looma ka raamatusarja Ööülikooli Raamatukogu! Sarja esimene raamat “Vaimu paik”, mis põhineb Jaan Kaplinski loengutel, on toetamiseks üleval Hooandjas: https://www.hooandja.ee/projekt/ooulikooli-raamatukogu-i.
    Ööülikoolist on saanud omamoodi vaimne allhoovus eesti kultuuriruumis. Lõpuks on võimalik kogunenud varamu ka kaante vahele saada. Esimese köite teeb eriliseks Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kaplinski kirjavahetus “Kahekõne üle jõe”, mis on valminud spetsiaalselt selle raamatu jaoks – kahe klassiku soe…
  • Algab kunsti valdkonna arengukava koostamine

    Eesti Kunstnike Liidu, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse eestvedamisel algab kunsti valdkonna arengukava kokkupanek. Arengukava koostamine on hoolimata pikaajalisest vajadusest esmakordne ja on sündinud valdkonnasisese algatusena, valmides kunstiinstitutsioonide ja vabakutseliste tihedas koostöös. Kava koostamisse on oodatud panustama teemaplokkidega (vt altpoolt) seotud eksperdid ning need on kaasarääkimiseks avatud kõigile.
    2021. aasta esimeses pooles valmiv dokument kirjeldab valdkonna prioriteete ja probleeme ning koondab endas võimalikke…
  • Hendrik Sepa nimeline preemia 2020. aasta parimale sõjaajaloo-alasele uurimusele

    Kaitseministeerium ja Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum kuulutavad välja konkursi 2020. aasta Hendrik Sepa sõjaajaloopreemiale.
    Preemia antakse parimale eelmisel, 2020. aastal ilmunud Eesti sõjaajalugu käsitlevale uurimusele. Preemia suurus on 3000 eurot ja selle võib statuudi kohaselt välja anda kahes osas – raamatupreemiana ja artiklipreemiana. Vääriliste tööde puudumisel võib preemia välja anda ühes osas või ka üldse välja andmata jätta.
    Konkursile esitatud tööde hulgast valib 2020. aasta parima(d)…
  • Riigi teaduspreemiate kandidaadid

    Selgunud on riigi teaduspreemiate kandidaadid 2021. aastaks.
    Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (elutööpreemia) on esitatud:
    Jaan Aarik
    Talis Bachmann
    Irina Belobrovtseva
    Mihkel Kaljurand
    Rein Laaneots
    Viive Rosenberg
    Jaan Sootak
    Toomas Andreas Sulling
    Jüri Talvet
    Ene-Margit Tiit
    Asta Õim
    Preemiale vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest on esitatud:
    Arved Vain – Skeletilihase mehaanilise pinge transmissiooni nähtuse biomehaaniliste parameetrite määramise müomeetrilise tehnoloogia leiutamine…
  • ,

    Noorte tõlkevõistlus 2021

    Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon on kuulutanud välja ilukirjanduse tõlkevõistluse noortele tõlkijatele.
    Osalema on oodatud gümnasistid, tudengid ja kuni 30aastased noored, kellel ei ole trükis ilmunud tõlkeraamatut. Võistlusel tõlgitakse neljast keelest: inglise, prantsuse, portugali ja hiina.
    inglise tekst – Bryan Washington, „Katy“
    prantsuse tekst – Laurent Binet, „La septième fonction de langage“
    portugali tekst – José Eduardo Agualusa, „O Paraíso e Outros Infernos”
    hiina tekst – Gao Xingjiian, „Língshān“
    Tööde esitamise tähtaeg…
  • ,

    Enimloetud artiklid Sirbi veebis 2020

    1. Aveliina Helm, „Mõtlen oma peaga ja teadlasi ei usu“
    2. Pärt Peterson, „Süsteemide kohtumine tundmatuga“
    3. Mats-Laes Nuter, „Võimatu vaid Tallinnas“ 
    4. Tõnu Õnnepalu, „Fredi evangeelium“
    5. Asko Lõhmus, „Metsapoleemika neljas aasta: aeg rääkida riigist“
    6. Andres Maimik, „Presidendi karakter“
    7. Toomas Paul, „Rõõmu radu rännates“
    8. Kaupo Vipp, „Häda hüüab tulles“
    9. Tõnis Saarts, „Haritlasdemokraatia. Tänan, ei.“
    10. Ain Raal, Kristel Vilbaste „Eesti ravimtaimedest“
    11. Aveliina Helm, „Aus ülevaade“
    12. Vanema põlvkonna metsameeste AVALIK PÖÖRDUMINE Eesti…
  • Haridus- ja Teadusministeerium kutsub valima 2020. aasta parimat keeletegu

    Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
    Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini ministeeriumi kodulehel http://www.hm.ee/keeletegu2020, e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).
    Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat…
  • Kultuurivaldkonna avalik pöördumine Vabariigi Valitsuse poole

    Vabariigi Valitsus otsustas 3. detsembril 2020 Euroopa Liidu uute välistoetuste esialgse jaotuskava, mille hulgas on ka Taaskäivitamisrahastu (RRF). Taaskäivitamisrahastu maht Eestile on 1,106 miljardit eurot, kuid kahjuks ei ole jaotuskavas prioriteetidena kordagi mainitud kultuuri- ja loomevaldkonda.
    17. septembril võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Euroopa kultuurielu taastumise kohta (2020/2708(RSP)), kus kutsutakse Euroopa komisjoni ja liikmesriike eraldama kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele vastavalt selle erivajadustele vähemalt 2% majanduse elavdamiseks…
Sirp