-
Helle Mustoneni mälestavad kolleegid Hortus Musicusest, Eesti Kontserdist ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumist.
-
?2. juunil Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiivi õuel peetud Eesti filmi suvepäeval andsid seitsme asutuse ja organisatsiooni esindajad allkirja ühiste kavatsuste kokkuleppele, et tähistada Eesti filmi juubelit aastal 2012. Ettevalmistava programmi algatamise ja elluviimise kokkuleppele kirjutasid alla kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles, Eesti Televisiooni peadirektor Ilmar Raag, Eesti Filmi Sihtasutuse peadirektor Martin Aadamsoo, Eesti Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe, Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiivi direktor Ivi Tomingas, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu esimees Jaan…
-
Edasi tuli mitmekülgne ja pikk tööelu, kuigi töötegija oli oldud juba õppimiste kõrvalt, peamiselt kontsertmeistri ja illustraatorina. Ansamblimängust saigi üks tema kutsumusi, mis viis kokku kümnete muusikutega ? lauljate, keel- ja puhkpillisolistide ning ansamblitega ? püsivamalt Ines Rannapi, Mare Teearu ja Jaan Tamme nimelise puhkpillikvintetiga, õnnestavamalt ehk Jevgeni Nesterenkoga Mart Saare juubelikontserdil. Tudengipõlve jäi veel ridamisi algusi, ka raadio- ja teleautori ning kriitikuna. Orienteerudes suurepäraselt maailma…
-
Tarbekunsti- ja disainimuuseum taas avatud
?2. VI avati külastajatele mitu kuud suletud olnud tarbekunsti- ja disainimuuseum. Kolme kuu jooksul teostati muuseumis rekonstrueerimistöid, et anda muuseumile tänapäevane nägu.
Suurema uuendusena avati vahesein peahoone ja kõrvalhoone vahel. Kõrvalhoone interjöörist eemaldati osa seinu, mis loob avaramad võimalused eelkõige külastajatele jpm. Projekti autorid on ArhitektuuriAgentuuri arhitekt Inga Raukas ja sisearhitekt Monika Löve. Ehitustööd teostas Rihti Projekt.
Vaadata on kaks näitust ?Järjehoidja?…
-
Talle meeldis teoretiseerida ning arutleda kunsti üle, lahata kunstiteose sisu ning analüüsida värvi ja vormi probleeme. Ta oli alati valmis vastama küsimustele ja nõu andma. Küsimusele ?Millest algab maal?? vastas Albert Anni: ?Maal on konglomeraat emotsioonist, institutsioonist, intellektist, eruditsioonist ja erialastest teadmistest?. 1960ndatel maalis kunstnik ajastule kohaselt ka tehiskeskkonda ja tööstusmaastikke, kuid meelisteemadeks olid lilled ning Lõuna-Eesti maastik. Loodusmotiivid leidis kunstnik Võrumaa suvekodus, mis oli tema…
-
TUBINA-AASTA SAKSAMAAL
Eduard Tubina tähtpäeva-aasta puhul tõi Saksamaal juba aastaid tegutsev dirigent Tarmo Vaask oma Schwäbisch Gmündi Filharmooniaorkestriga 30. IV linna kontserdisaalis ettekandele Tubina Kontrabassikontserdi.
Solistiks oli saksa nimekamaid kontrabassikunstnikke, Berliini Muusikaakadeemia professor Michael Barry Wolf, kavas kõlas ka Brahmsi Sümfoonia nr 2. Professorile endalegi oli Tubina teos vaimustav avastus ja ta kavatseb selle võimalikult ruttu taas ette kanda. Ka publik polnud braavohüüetega Tubina aadressil kitsi, nagu ütleb…
-
Enne seda oli küllalt pikk ja keeruline tee oma filmide juurde, paljutõotavad amatöörfilmid ja nendest johtuvad suuremad ja väiksemad ebameeldivused, omamoodi loomulik reaktsioon igale tõsisemale andesähvatusele umbusust ja kahtlustamisest haiges ajas. Pärast viljakat aastatosinat tuli aga väga pikk kinovaikus. Paradoksaalselt just oma riigi taastekkimise järel. Nõukogulikes ideoloogiakoridorides süsteemi kirstunaelaks nimetatud Neuland võinuks ju uues ja loomulikus aegruumis, kuldses ja küpses loomingueas ennast viimaks ometi tsensuurivabalt teostada,…
-
1953. aastal kaitses E. Vääri kandidaadiväitekirja ?Sugulusalane sõnavara läänemeresoome keeltes?, 1955 sai ta vanemõpetajaks, 1956 dotsendiks. Aastate jooksul õpetas E. Vääri sissejuhatust keeleteadusse, üldkeeleteadust, läänemeresoome keelte ajaloolist grammatikat, tänapäeva eesti keelt, vadja keelt, liivi keelt, soome kirjandust, soome keelt, 1951. aastast peale organiseeris ja juhendas välipraktikat ning ekspeditsioone liivi keele uurimiseks. Nimelt jagati 1948. aastal soome-ugri keelte kateedris läänemeresoome keeleala selliselt, et P. Aristele jäid vadja…
-
Epifanio on ajatu kultuurileht, mille lugeja on eatu inimene, kes eelistab minevikule ja tulevikule sündmusi, mis toimuvad siin ja praegu. Eesmärk on tutvustada arhitektuuri, kujutavat kunsti, moodi, kirjandust, filmikunsti, teatrit, muusikat jt valdkondi lisaks asjassepühendatutele ka kultuurikaugemale lugejaskonnale. Tekstid on lihtsad, palju on pilte.
Leht ilmub kolm-neli korda aastas ja ühendab uute mõtetega inimesi meilt ja mujalt. Eesti- ja ingliskeelse ajalehe esimeses numbris kirjutavad mitmete erialade…
-
KUNSTIMUUSEUMI VIIMANE NÄITUS ROTERMANNI SOOLALAOS
?Täna kell 18 avatakse Rotermanni soolalaos Eesti Kunstimuuseumi viimane näitus selles hoones ? Marko Mäetamme ja Kaido Ole ?Suur projekt?. Marko Mäetamm esitab 24 meetri pikkuse hiidpannoo ?I give everything to my friends. I always do? (?Annan oma sõpradele endast kõik. Olen seda alati teinud?). Eesti kunsti suurima teosega jätkab Mäetamm psühhobiograafilist tsüklit. Kaido Ole ?The Band II? (2005) viib ?The Band…
