Uudised

  • Videvik lõpetab

    „Paraku jääb see lehenumber Videviku viimaseks,” nendib Videviku veebileht.
    Loe lähemalt:
    http://www.videvik.ee/?id=2365
  • Kultuuriministeerium ootab projektitaotlusi

    Ühise teabevälja edendamine läbi kultuuritegevuse, kirjanduse vahendamine võõrkeeltesse
    Kultuuriministeerium avas tänavuse teise vooru programmist, mille eesmärk on tutvustada vene keelt kõnelevale elanikkonnale eesti ja siinsete rahvusvähemuste kirjandust. Taotluste esitamise tähtaeg on 3. september.
    Lisaks eesti kaasaegse laste- ja noortekirjanduse tõlkimisele ja kirjastamisele saab taotleda tuge ka venekeelse e-teaviku väljaandmiseks (e-raamatu või mobiilirakendusena), kirjandusürituste ja loengusarjade läbiviimiseks ning raamatukultuuri tutvustamiseks meedias. Toetusvooru eelarve on 21 079 eurot.
    Kirjandusürituste ja loengusarjade…
  • Kultuuriministeerium ootab taas taotlusi heliloomingu tellimiseks

    Programmist määratakse toetusi avaliku esituse, salvestuse või ringhäälingu ülekande korraldajale esiettekandele tuleva uudisteose autori(te)ga sõlmitava lepingu osaliseks katteks; filmi produtsendile tellitava originaalse filmimuusika autoriga sõlmitava lepingu osaliseks katteks; teatrile tellitava originaalse teatrimuusika autoriga sõlmitava lepingu osaliseks katteks; esmaettekande õiguse eest heliloojale autoritasu osaliseks tasumiseks, samuti muusikateose teksti autori esmaettekande õiguse eest tasumiseks, kui tegemist on vastava heliteose tarvis spetsiaalselt kirjutatud teksti või libretoga.
    Toetust võivad taotleda Eestis…
  • Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku arhitektuurivõistluse võitja on KARISMA arhitektid OÜ võidutöö FIAT LUX

    Žürii arvates on võidutöö tugevuseks tema lihtne ja meeldejääv üldkujund, milles teadlikult puudub liialdatud monumentaalsus. Tervikuna vastab töö hästi sotsiaalkiriku eesmärkidele. Suureks väärtuseks ka hoone energiaökonoomsus, millega autorid on juba eskiisi koostamisel arvesse võtnud. Võidutöö preemia suurus on 5000 eurot.
    Teise preemia vääriliseks valis žürii võidutöö nimega ÕHUKE KOHT, mille autoriteks on Arhitektuurinurk OÜ arhitektid Pille Noole, Üllar Ambos, Kaisa Lasner, Kerttu Karjust ja Jiannis Lykouras. Teise…
  • Reedeses Sirbis

    „Nimi ei riku küll meest, aga kuidas päästa nimed rikutud meeste käest?“ küsib Kaarel Tarand
    Mati Hint nõukogude ajast ja väärtustest
    Jüri Saar kirjutab, mis saab pärast „suuri tüürimehi”
    Debatt jätkub! Mart Niineste: Muusikapoliitika – seisuslik kord igavesti? Võimuküsimus kodanluse ja aadli vahel on teravnemas
    Evi Arujärve vastus Mart Niinestele
    KIRJANDUS:
    Kätlin Kaldmaa „Lugu Keegi Eikellegitütre isast”
    Maailmakirjandus lastetoas
    Vaimsuse maastikud Võtikveres
    Jevgeni Rein – tunnustatud luuletaja ja kõigi kirjanike sõber
    KUNST:
    Enn Põldroosi „Mees…
  • Rahvusraamatukogus on näitus Eesti reisiraamatutest

    Esimene pikem reisikiri eesti kirjandusloos oli mereväeohvitser Jüri Jürisoni „Eestimehhe teekond ümber mailma „Askoldi” laeva peal”, mis ilmus Johann Voldemar Jannseni Eesti Postimehes 1867–1869. Raamatutena on esimestena avaldatud Soome-reise kirjeldavad Matthias Johann Eiseni „Teekond Soome maale” (1881) ja Jakob Martin Sommeri „Teekond Soome laulu pidule” (1885).
    Eduard Bornhöhe „Usurändajate radadel” (1899) on juba tänapäeva mõõtu reisiraamat. Ta on maalinud värvikaid pilte Türgi, Palestiina, Egiptuse, Kreeka ja Itaalia…
  • Rahvusraamatukogus on näitus Eesti reisiraamatutest

    Esimene pikem reisikiri eesti kirjandusloos oli mereväeohvitser Jüri Jürisoni „Eestimehhe teekond ümber mailma „Askoldi” laeva peal”, mis ilmus Johann Voldemar Jannseni Eesti Postimehes 1867–1869. Raamatutena on esimestena avaldatud Soome-reise kirjeldavad Matthias Johann Eiseni „Teekond Soome maale” (1881) ja Jakob Martin Sommeri „Teekond Soome laulu pidule” (1885).
    Eduard Bornhöhe „Usurändajate radadel” (1899) on juba tänapäeva mõõtu reisiraamat. Ta on maalinud värvikaid pilte Türgi, Palestiina, Egiptuse, Kreeka ja Itaalia…
  • Alates 20. augustist elame jälle võlgu

    Organisatsiooni Global Footprint Network (GFN) arvutused võrdlevad inimkonna vajadust loodusvarude, toidu- ja tooraine järele looduse võimekusega varusid taastada ja jagu saada inimtekkelistest jäätmetest. Arvutused näitavad, et oleme vähem kui kaheksa kuuga kulutanud ära kõik, mida koduplaneet suudab sel aastal kestlikult pakkuda.
    Veel 1961. aastal kasutas inimkond vaid kahte kolmandikku kättesaadavaist maakera ökoloogilistest ressurssidest; enamik riike oli kaugel loodusega võlguelamisest. Praegu ületab varude ja teenuste tarbimine kestlikkuse piiri…
  • Arhitektide ja planeerijate ühispöördumine palub esitatud planeerimisseadust ja ehitusseadustikku mitte vastu võtta

    Erialaühendused ja valdkonna spetsialistid leiavad, et justiitsministeeriumi poolt viie aasta jooksul läbi viidud planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimine pole täitnud oma eesmärki kaitsta senisest paremini avalikke huve ja isikute õigusi ning lihtsustada regulatsiooni. Rõhudes asja tõsidusele on justiitsministeeriumile saadetud ka ühispöördumine, kus tuuakse välja mitmed vastuolud ning probleemsed kohad ja soovitatakse tungivalt neid eelnõusid praegusel kujul mitte vastu võtta.
    Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere sõnul on justiitsministeeriumi…
  • Kärt Ojavee kaitses doktoritöö kõrgeimale hindele

    27. augustil kaitses Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Kärt Ojavee doktoritöö teemal „Nutitekstiilid interjööris. Aeglaselt muutuvad pehmed ekraanid“. Doktoritöö sündis Kärt Ojavee pikaajalise uurimisprotsessi ja disainikatsetuste tulemusena tihedas koostöös Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika keskusega. Doktoritööd juhendas prof Maarja Kruusmaa (Tallinna Tehnikaülikool).
    Eelretsensendid olid prof Thomas Hollstein (TTÜ) ja dr Lena Berglin (The Swedish School of Textile), oponent oli samuti prof Thomas Hollstein.
    Töö tulemusena on valminud uudseid…
Sirp