-
Etnokulbiks ristitud auhindu antakse välja viies kategoorias: parim album, parim ansambel, parim laulik, parim pillimängija ja parim lugu. Võitjad selguvad folk.ee kodulehel läbiviidava avaliku hääletuse teel.
Etnokulp on antud žanris ainus auhind, mis antakse rahva lemmikutele.
Etnokulbid jagatakse Pärimusmuusika Lõikuspeol, eelmisel aastal sai kuuest välja antud kulbist viis endale ansambel Paabel. Ainult holalauliku kategoorias otsustas rahvas, et auhinda väärib Silver Sepp.
www.folk.ee/et/loikuspidu-2013/etnokulbid-2013-haaletus
-
Esmakordselt koostatakse konkursi parimate luuletajate loomingust kogumik – Hea Tegu kirjastus paneb pärast luulekonkursi lõppu kokku luulekogumiku “Sõnaga näkku 2”, kus avaldatakse iga maakonna viie parima autori luuletused. Konkursi tulemused avalikustatakse jaanuari keskel.
www.fil.ee
-
Stipendiumid antakse laureaatidele üle 25. oktoobril KUMU auditooriumis rahvusvahelise konverentsi „Laulu- ja tantsupeo puudutus ajas“ raames.
Tudengistipendiumi laureaat Eliisa Sokk on TLÜ koreograafia osakonna 3. kursuse tudeng, keda stipendiumikomisjon tõi esile 2012/2013. õppeaasta südika ja terase erialase õppetegevuse eest ning kes peale koolitöös osalemise on aktiivselt olnud tegev ka üliõpilasesinduses ja koolivälistes loomeprojektides.
Vilistlasstipendiumi laureaat Ene Jakobson on TLÜ koreograafia eriala II lennu lõpetaja (1981), tantsuansambli „Sõleke“ looja…
-
Laureaate oli kaks: põhiliselt ameerika kirjandust leedu keelde tõlkiv Povilas Gasiulis ja pea 60 aastat leedu kirjandust eestindav ning leedu kirjandust ja kultuuri Eestis tutvustav Mihkel Loodus, kes kogu oma teadliku elu on pühendanud leedu kultuuri ja kirjanduse tutvustamisele Eestis.
Mihkel Looduse töö hõlmab 62 tõlget raamatute ja kirjanduslike tekstidena erinevates väljaannetes, 801 publikatsiooni Leedu kirjandust ja kultuuri puudutavatel teemadel, artiklid leksikonides ja entsüklopeediates. Mihkel Loodus…
-
Muusikapäev saab energilise alguse hommikuses Keila-Tallinn Elektriraudtee rongis (väljumine Keilast 8.34), kus tööleminejatele loob hea meeleolu jazzansambel Rööbas-Jats. Päeva jooksul musitseeritakse ka kaubanduskeskustes (nt Solarise ja Rocca al Mare keskuses Tallinnas ning Tasku keskuses Tartus), telemajas, Tallinna bussijaamas, Liiklusregistri büroos, DNB pangas ja mitmes kohvikus, aga ka lasteaedades, muusikakoolides ja kultuurimajades üle Eesti. Lisaks on muusikapäeva tähistamiseks oma ukse avanud ka mitmed asutused, nii toimub kontserte…
-
„Eesti õigustab oma osalemist kaugetes sõdades alati väitega, et julgeolek ei tunne riigipiire ja meie peame seda tootma, mitte ainult tarbima. Veel vähem tunnevad riigipiire süsihappegaasi molekulid, mille hulk meie sissehingatavas õhus suureneb järjekindlalt ja sõltumata sellest, kas me kliimateadlaste järeldusi usume või mitte,ˮ kirjutab Kaarel Tarand.
Urmas Siigur kirjutab maisist ja geenidest, aga mitte geenmuundatud maisist: „Poliitilised kampaaniad ei ole hea vorm ei põllumajanduse, tervishoiu ega…
-
Seekordne disainiöö kannab üldnime ”Disaini piire otsides” ja selles otsitakse eripalgeliste seminaride, töötubade, näituste, konkursside, etenduste jt ürituste kaudu disaini olemust, kombatakse selle piire ja arutletakse, kuidas mõõta disaini.
EKA platsile püstitatakse telk
Disainiöö avatakse 26. septembril kell 20 EKA platsile (Tartu mnt. 1) püstitatavas disainiöö telgis, samas toimub ka konkursi Eesti Juurte Juurde autasustamine ja moeshow „Reet Aus in Beximco” jm.
Disainiöö telgis toimuvad üritused juba avamispäeval, nt…
-
„„Eestlanna Pariisis” edu Jaapanis võib kindlasti pidada suursaavutuseks, kus välismaine art house film suurde kinolevisse enamasti ei jõua ning linastub tihti väikestes, filmifännidele mõeldud kinodes, kus publikunumbrid Eestist palju ei erine. Peamiselt seostab jaapani publik filmi küll Prantsusmaaga, millele aitab kaasa loomulikult nii Jeanne Moreau kui ka prantsuse filmi populaarsus üldisemalt. Ja kuigi Eesti on jäänud filmi reklaammaterjalides tahaplaanile, on paljud vaatajatest saanud positiivse üllatuse osaliseks,…
-
„100 MAJA“ on viimaste aastate suuremaid eesti arhitektuuri näitusi välisriikides ning viib Brüsseli elanike ja külalisteni eesti arhitektide loomingu tehes põhjaliku sissevaate eesti eramuarhitektuuri, mida on tihti peetud siinse arhitektuuri kvaliteedimärgiks. „100 MAJA“ peegeldab eestlaste isiklikku ja teadlikku suhet uue kodu rajamisse.
Enamik Brüsseli näitusel eksponeeritavaid eramuid on valminud unikaalprojekti alusel viimase 15 aasta jooksul. Näituse fookus on küll 2000. aastatel, mil elamuehitus majanduskasvu tingimustes intensiivistus, kuid…
-
Paljud kitarriterminid on Eestis kasutusel inglisekeelsetena, eestikeelset vastet vajavaid termineid saab vaadata ja eestindada aadressil www.kitarr.ee/termin.
Pakutud uusi sõnu aitavad kirjutavatel kitarristidel läbi vaagida terminoloogid.
