Uudised

  • Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunikuna alustab tööd Ülle Talihärm

    Konkursikomisjon pidas Ülle Talihärmi tugevuseks seda, et ta on olnud raamatukogunduses tegev pikka aega ja tunneb seda valdkonda väga hästi.  Samuti hindas komisjon kõrgelt Talihärmi soovi mitmekesistada raamatukogude pakutavaid teenuseid ja kaasajastada valdkonda reguleerivaid õigusakte.
    Ülle Talihärm on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi raamatukogunduse ja bibliograafia alal ja jätkanud magistriõpinguid infoteaduse erialal Tallinna Ülikoolis.
    Ta töötab alates 2009. aastast Eesti Rahvusraamatukogus kogude direktorina, samuti on ta Tallina Ülikooli sotsiaalteaduskonna…
  • “Mandariinid” võitis Varssavi filmifestivalil režiipreemia ja publiku auhinna

    Varssavi festival on üks neljateistkümnest A-kategooria filmifestivalist maailmas. Eesti-Gruusia koostööfilmi “Mandariinid” rahvusvaheline esilinastus oli festivali võistlusprogrammis. Lisaks “Mandariinidele” osales festivali võitlusprogrammis ka Ilmar Raagi film “Kertu” (ingliskeelse pealkirjaga “Love is Blind”) ning programmis “Family Cinema Weekend” näidati Mait Laasi 3D nukuooperit “Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu”.
    Kõigi kolme filmi puhul oli tegemist rahvusvaheliste esilinastustega.
    “Mandariinid” jutustab loo aastal 1992 Abhaasia sõja ajal sealses Eesti külas toimuvast.…
  • Paldiski avati linnaskulptuur

    Paldiski linnaskulptuuri avamiseni viis kunstnikeduo Johnson & Johnson “Paldiski projekt. Otsustamistahe”, mille lähtepunktiks oli kunstnike poolt välja pakutud idee, et Paldiskis võiks olla Amandus Adamsoni (1855–1929) skulptuur.
    “Paldiski projekti” raames seadsid kunstnikud endale ülesandeks luua situatsioon, milles Paldiski elanikel tekiks kollektiivse organiseerumise kogemus.
    2008. a kevadel korraldatud, kogu linna elanikkonda kaasaval hääletusel, kutsuti Paldiski elanikke üles avaldama arvamust küsimuses, milline Amandus Adamsoni skulptuur sobiks kaunistama Paldiskit ja meenutama…
  • „Muusikasillad” tutvustab rahvusvähemuste kultuure Tallinna koolides

    Esimene kontserdipäev, kus esinesid Alla Popova (sopran), Virgo Veldi (saksofon) ja Ralf Taal (klaver), viidi läbi Tallinna 21. koolis, publikuks nii selle maja kui ka Tõnismäe Reaalkooli,  21. kooli venekeelse partnerkooli õpilased. „Muusikasillad“ ühendab klassikalise muusika kontserdiga ka muid tegevusi: VI ja VII klasside õpilased osalevad vestlusringis muusikutega ning kontserdi ja jutuajamise põhjal koostatud viktoriinis. Ühisele õpitakse ka mõni laul ja näidatakse-tutvustatakse partnerkooli õpilastele oma kooli.
    Järgmised…
  • Klaverimuuseum avab filiaali

    Püsiekspositsiooni põhiosaks on Hiisi aastail 1903–1962 konstrueeritud pianiinod ja tiibklaverid. Kõrvuti Hiisi kuulsaima klaveri Estonia erinevate mudelitega eksponeeritakse teisigi tema loodud klavereid: pianiinot ja tiibklaverit Astron, pianiinot Riga, pianiinot J. Becker. Veel saab näha Hiisi Tartu-perioodi õpetaja, klaverimeister Robert Rathke tiibklaverit R. Rathke ning Hiisile eeskujuks olnud saksa pianiinot C. Bechstein.
    Klaverinäituse on koostanud Alo Põldmäe, enamik pille pärineb Klaverimuuseumi kogust. Väljapanekut täiendab fotonäitus E. Hiisist.…
  • Hõimupäevade konverents meenutab soome-ugri rahvaste taasärkamisaega

    Konverentsi esinejatena astuvad üles inimesed, kes seisid veerandsaja aasta eest uue alguse juures: Mall Hellam ja Jaak Prozes Eestist, Riho Grünthal Soomest, Sándor Csúcs Ungarist ning külalised Karjalast, Komimaalt ja Marimaalt.
    Üheks peaesinejaks on Komi vabariigi parlamendi asespiiker Valeri Markov, kes on 20 aastat olnud soome-ugri rahvaste rahvusvahelise konsultatiivkomitee esimees. Markov on osalenud komide rahvuslikus liikumises alates 90ndate aastate algusest ning korraldanud 1992. aastal soome-ugri rahvaste I…
  • Asutati professor Valdek Palli nimeline fond soome-ugri teaduse ja kultuuri toetamiseks

    Fond on loodud toetama soome-ugri teadusele ning kultuuritegevusele suunatud projektide läbiviimist, prof Valdek Palli isikliku raamatukogu ja vaimse pärandi säilitamise ja tutvustamisega seotud töid, soome-ugri teaduskirjanduse, soome-ugri rahvariiete, käsitöö ja maalide kogu avaldamist ja täiendamist, soome-ugri teemaliste trükiste väljaandmist ja mälestusõhtute läbiviimist ning Eestis elavate ersa-mokšalaste kultuuripärandi säilitamist.
    Valdek Pall (1927–2013) oli eesti keeleteadlane, rahvusvaheliselt tunnustatud fennougrist ja Tallinna ülikooli professor, kelle tööd on tunnustatud Valgetähe IV…
  • Kultuuriministeerium ootab järgmise aasta teatriprojektide rahastamistaotlusi

    Programmist toetatakse lastele ja noortele suunatud etenduskunstidealaseid projekte, oodatud on ka nn haridusprojektiideed. Lisaks toetatakse rahvusvahelise mõõtmega teatrifestivalide ja -ürituste läbiviimist Eestis aga ka valdkondlike seminaride ja konverentside korraldamist. Ühtlasi toetatakse ka etenduskunstide valdkonna oluliste tähtsündmuste läbiviimist ning võimaluste piires etendusasutuste investeeringuid väike- või põhivarasse. Samuti toetatakse projekte, mis aitavad arendada Eesti etenduskunsti valdkonda, tõsta selle strateegilist võimekust ja rahvusvahelist tuntust.
    Programmist toetatakse tegevusi, mis on vajalikud…
  • Eestist kandideerib Oscarile mängufilm „Free Range“

    Komisjoni kuulusid Eesti Filmi Instituudi välissuhete juht Tristan Priimägi, režissöör Kersti Uibo, filmitegija ja -ajakirjanik Kristiina Davidjants, Eestis resideeruv filmiajakirjanik Laurence Boyce ja Forum Cinemase levijuht Siim Rohtla. Valikus oli viis eelmise aasta 1. oktoobrist käesoleva aasta 30. septembrini linastunud täispikka eesti mängufilmi: “Eestlanna Pariisis”, “Deemonid”, “Kõik muusikud on kaabakad”, “Elavad pildid”. Oscari gala toimub 2. märtsil 2014.
    “Free Range” on Veiko Õunpuu kolmas täispikk mängufilm,…
  • Kultuuriministeerium ootab taotlusi muusikavaldkonna toetusprogrammi

    Programmist toetatakse eraõiguslikke muusikakollektiive regulaarse kontserdihooaja läbiviimisel. Samuti toetatakse eraõiguslikke kontserdikorraldajaid, kui korraldaja viib ellu vähemalt 15 kontserti aastas, mis jagunevad kalendriaastas vähemalt seitsmele kuule. Ühtlasi saab taotleda toetust muusikafestivalide korraldamiseks Eestis, kui projekti kogueelarve ületab 25 000 eurot.
    Programmi eesmärk on tagada eesti professionaalse helikunsti jaoks oluliste muusikakollektiivide ja -festivalide järjepidevus ja areng, avardada Eesti interpreetide ja heliloojate võimalusi oma loomingu tutvustamisel ning tagada elanikkonnale parem…
Sirp