Uudised

  • Wiiralti stipendiumi saavad Ivar Veermäe ja Sten Saarits

    Tänavused stipendiaadid on kaks väga eriilmelist noort kunstitudengit, kes mõlemad õpivad hetkel väljaspool Eestit, on aktiivselt osalenud siinses kunstielus ning omavad selget autoripositsiooni ja tulevikuvisiooni kunstnikuna.
    Kunsthochschule Berlin Weissensee ruumistrateegiate eriala magistrant Ivar Veermäe tegeleb oma loomingus uue tehnoloogia ja digitaalsete võrgustike omavaheliste seoste uurimisega, lähtudes ruumilistest ning sotsiaalsetest aspektidest.  Konkursikomisjoni liige, Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna professor Marco Laimre märkis Veermäe iseloomustamiseks, et tänapäeval, mil noorte kunstnike…
  • Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinnad

    ILUKIRJANDUSLIK PROOSA: Andrus Kivirähk, „Maailma otsas: pildikesi heade inimeste elust“
    LUULE: Triin Soomets, „Asjade omadused”
    NÄITEKIRJANDUS: Mart Aas, „Äralennuväli“
    ESSEISTIKA: Ilmar Vene, „Irooniline kolmainsus Hando Runneli mõtlemisviisi taustal” ja „Kaugenemised. Täheldusi Karl Ristikivist”
    VABAAUHIND: Valdur Mikita, „Lingvistiline mets. Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi”
    LASTE- JA NOORSOOKIRJANDUS: Anti Saar, „Kuidas meil asjad käivad”
    VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND (PROOSA: Andrei Ivanov, „Harbini ööliblikad” / „Xарбинские мотыльки”
    VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND  (LUULE): Igor Kotjuh, „Eesti disain” / „Эстонский дизайн”
    ILUKIRJANDUSLIK…
  • Loe reedel Sirpi!

    VALDUR MIKITA essee „Eesti keele lummuse päev”
    Eesti keeles on laene umbes 85%, kultuuris oletatavasti üle 90%, Eesti loodus on aga peaaegu 100% „laenatud“. Pärast jääaega tekkinud endeemilisi liike on ainult kolm. Oleme ennast kildhaaval maailma pealt kokku laenanud. Keele, kultuuri ja looduse hulgas näib eesti keel kõige unikaalsem. Küllap eesti keel ongi meie olemasolu kese.
    KRISTA ARU: Programmi „Eesti keel ja kultuurimälu” uus algus
    „Eesti keel ja kultuurimälu”…
  • Näitus „Põhiseadusest riigipöördeni” Rahvusarhiivis

    Arhiividokumentidel põhinev näitus annab ülevaate riigipöördest ja selle eelloost: aastatel 1932 – 1933 toimunud kolmest põhiseadusereferendumist, uue põhiseaduse vastuvõtmisele järgnenud valimiskampaaniast ning mõned nädalad enne põhiseaduslikke valimisi toimunud riigipöördest. Näitusel on võimalik muuhulgas näha tolleaegseid propagandatrükiseid, fotosid riigipöördega seotud võtmeisikutest ning otsuseid, millega vabariigi juhtkond riigipöörde teostas.
    Riigipööre toimus 12. märtsil 1934, kui toonane riigivanem Konstantin Päts kuulutas välja üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Johan Laidoneri kaitsevägede…
  • Prima Vista loob kogumiku eestlaste lugemisharjumustest

    Sel aastal on festivali peateemaks noorus ning sellega kaasnevalt põlvkondadevahelised suhted. Tekstikogumik heidabki pilgu eestlaste lugemusele eri generatsioonide vaatepunktist: vanavanem kirjutab, mida loevad tema lapsed ja lapselapsed, lapsed kirjutavad, mida loevad tema vanemad ja vanavanemad.
    Lugusid oma pere lugemiseelistustest ja -harjumustest oodatakse igas vanuses inimestelt. Teksti võib kirjutada vabas vormis, mahupiiranguks on kaks A4 lehekülge.
    Tekstid saata e-postiga aadressil marksonannika@gmail.com või tavapostiga Tartu Ülikooli Raamatukogusse (W. Struve 1,…
  • Emakeelepäev Eesti Kirjandusmuuseumis

    Sissejuhatava sõnavõtuga esineb Aare Pilv, oma luulet esitab Ene Mihkelson. “Olematuse üheaegsus” valmis Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Kirjanduse Seltsi koostöös.  Kell 17 esitlevad kogumikku “Eesti mõistatused III:2. Paralleelide register” Rein Saukas ja Arvo Krikmann.
  • Oodatakse kandidaate Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindadele

    Püüdes jäädvustada meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase  Jakob Hurda (1839-1907) mälestust ning ergutada rahvuskultuurialast tegevust  vabariigis ja Põlva maakonnas,  annab Jakob  Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts käesoleva aasta 20. juulil Põlvamaal Himmastes  kahekümne kolmandat korda välja Jakob Hurda  rahvuskultuuri auhinnad.
    Vastavalt statuudile antakse igal aastal välja kaks preemiat, neist üks kindlasti Põlvamaal oma  tegevusega silmapaistnud  isikule. Rahvuskultuuri auhinnad  määratakse eriliste teenete või kestva viljaka
    tegevuse eest Eesti …
  • Algab „Tudengijazz”

    Festival stardib 18. märtsil Viljandis kohvikus Fellin, järgmised kontserdid on 19. III Narva Jazz Clubis ja 20. III Tartu Jazz Clubis. Viimasel kahel päeval saab jazzirütme nautida Tallinnas: 21. märtsil Sinilinnus, teatris NO99 ja Philly Joe’s Jazz Clubis ning 22. märtsil kohvikus Wabadus. Erilist tähelepanu väärib 21. märtsi kontserdiõhtu, mis algab Sinilinnus kell 18 ja teatris NO99 kell 22.
    Tänavusel „Tudengijazzil” astuvad üles: Maimztet Elleri koolist, M.A.G…
Sirp