-
Raamatuid ja lavastajaid tutvustavad Lea Tormis, Ingo Normet, Auri Jürna, Ene Paaver ja EMTA Lavakunstikooli II kursuse dramaturgi suuna üliõpilased.
Ingo Normet on tõlkinud ja koostanud valimiku oma õpetaja, maailmakuulsa Moskva lavastaja Anatoli Efrose (1925-1987) raamatutest. Efros kirjutas emotsioonidest ja psühholoogiast, lavastaja ja näitleja tööst, inimestevahelistest suhetest, teatrist meis ja meie ümber.
„Rasked tunnid peale ebaõnnestunud esietendust, kel on neli öösel, uinuda ei suuda, meenutan hingevärinal iga pisiasja.…
-
Märtsikuu lõpul tuli Kristjan Järvi tagasi Jaapanist, nüüd on aga sinna kanti peatselt jõudmas Neeme Järvi. Ta juhatas algul 3. aprillil Türgis Ankaras populaarset kava vene muusikast – kõlasid Sergei Rahmaninovi armastatuim Klaverikontsert nr 2 c-moll op. 18 ning Pjotr Tšaikovski Süit muusikast balletile „Luikede järv“. Kontsert toimus Ankaras alles 1993. aastal asutatud Bilkenti Sümfooniaorkestriga Bilkenti 800-kohalises kontserdihallis, Rahmaninovi solistiks oli Ankaras, Pariisis ja Hannoveris õppinud…
-
Installatsiooni kava võitis eelmisel aastal ERMi korraldatud linnaruumi-teemalise näituseideede konkursi. Installatsiooni on loonud linnafestivali UIT eestvedajad Marie Kliiman ja Kadri Lind, kes soovivad anonüümsesse näitusesaali tuua millegi kaunis vastandliku – sooja, isikliku ja kohati isegi kohmaka suhte võõraga. Lõpuks ometi saadakse kokku.
„Kõrvuti” on heli- ja videoinstallatsioon, mis keskendub inimese-inimese ja linna-inimese vahelisele suhtlusele. Elame linnades üksteisele lähedal ja võime tegutseda sarnases rütmis, ent kogutud lood…
-
Näitus “Pooltund kirjanikuga. Valik fotosid aastatest 2001-2013” , mil Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv viis läbi sihipärase kirjanike, luuletajate, tõlkijate ja kirjandusteadlaste pildistamise eesmärgiga täiendada arhiivi fotokogu kaasaegse ja elulise fotomaterjaliga. Pildistas muuseumi fotograaf Alar Madisson. Kuna kohavalik jäeti kirjarahva enese otsustada, sai projekt nime „Kirjanik ja tema keskkond”. Nii kutsuti meid kodudesse ja koduaedadesse, suvilatesse, töökohtadesse, raamatukogudesse, kohvikutesse, mere äärde, parkidesse või linnatänavaile – sinna, kus…
-
Arhitektuuri eriala on Eestis aastakümneid õpetatud kahes kõrgkoolis: magistritasemel haridust on antud Eesti Kunstiakadeemias (EKA) ja rakendusarhitekti haridust Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK). Mõlema kooli arhitektuuri õppekavad on rahvusvaheliselt akrediteeritud. EKA arhitektuuri eriala diplom on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ miinimumnõuetega ja annab õiguse töötada arhitektina kogu Euroopa Liidus.
2013. aasta kõrgharidusreformi üks eesmärk oli sarnaste õppekavade dubleerimise vähendamine. Samal aastal ülikoolidega sõlmitud halduslepingutes nähti ette õppekavade…
-
Taotluste esitamise tähtaeg on 19. mai 2014. Kandidaate võivad esitada nii noored kultuuritegelased ise, nende juhendajad, õpetajad, tööandjad, samuti kultuurirahastu nõukogu liikmed. Kandideerimiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos isikuandmete ja lühikese elulookirjeldusega (nimi, aadress, haridustee, tööalane tegevus), loomingulise tegevuse kirjeldus ning vähemalt kahe tunnustatud kultuuritegelase või loomeliidu ja ühe tunnustatud kultuuritegelase soovituskiri.
Kõik preemia taotlemisega seotud dokumendid tuleb saata Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule aadressil A. Weizenbergi 39, 15050…
-
Kolm vastust Gustav Kalmu artiklile „Miks ei ole lahe maailma parandada?”
MIRJAM PARVE: Väikesed tüütud teod ja sipelgad
Ma ei ole kindel, et maailma on võimalik päästa või kuigivõrdki parandada. Vahel saab päästa ühe inimese elu. Ja vahel saab teha ühe inimese elu paremaks. Võib-olla on ideaalne maailmakorraldus või vähemalt ideaalne ühiskonnakorraldus võimalik. Näiteks Huxley „Saare”1 ideaal on päris veenev (ehkki selle teose tuntum, düstoopiline paarik on kardetavasti…
-
Konkurssi korraldatakse kuue Euroopa kõrgetasemelise konkurssi (Arezzo, Tolosa, Tours, Debrecen, Maribor ja Varna) koostöös ja võistlema kutsutakse neil konkurssidel eelmisel aastal kõrgeima punktisumma saanud koorid. Osavõtt ei ole piiratud Euroopaga, vaid oodatud on koorid üle kogu maailma. See Grand Prix on üks ihaldusväärsemaid elava muusika ettekande auhindu vokaalmuusika valdkonnas. Suure auhinna konkursid järgivad suunda, mis eristub nn turismikonkurssidest: hoidutakse jagamast kümnete kaupa kuld-, hõbe- ja pronksdiplomeid,…
-
Festivali kaudu tuleb nähtavale teatud telg, mis on hoidnud rahvamuusikat elavana nii Vanal Võrumaal kui ka laiemalt kogu Eestis. See telg ühendab kolme valda Vana Võrumaa põhjapiiril, igaüks eri kihelkonnas.
Valgjärve vallas Kanepi kihelkonnas elas pikki aastaid kogu Eestis tuntud lõõtsamees Karl Kikas (1914–1992). Lõõtspillimängijad on 2014. aasta kuulutanud Karl Kikka aastaks. Tema sünnist möödub 100 aastat ja tema pärand lisab värvi ka tänavusele juba 15. kord…
-
2011. aasta veebruaris avatud Peterburi Jaani kirik oli kuni viimase ajani ebakindla juriidilise staatusega. Kolm aastat väldanud õiguslikud protsessid nii Venemaal kui ka Eestis on jõudnud lõpule ning käesoleva aasta märtsist on Peterburi Jaani kirik ametlikult ja täievoliliselt Eesti riigi valduses. Selle on teinud võimalikuks Eesti riigi esindaja, Sihtasutuse Eesti Kontsert ning juriidilises ja kanoonilises mõistes Venemaal registreeritud Ingeri kiriku alluvuses oleva Peterburi Jaani koguduse vahel…
