Uudised

Esmaspäeval, 30. oktoobril kuulutati Theatrumi kohvikus Ait välja Eesti Teatri Agentuuri 2023. aasta näidendivõistluse võitjad.
Näidendivõistlusest osavõtt oli rõõmustavalt rohkearvuline, omavahel konkureeris 74 näidendit. Seitsmeliikmelisse žüriisse kuulusid dramaturg ja lavastaja Liis Aedmaa, lavastaja ja dramaturg Johan Elm, kirjanik ja dramaturg Piret Jaaks, näitekirjanik ja lavastaja Gerda Kordemets, teatrijuht ja produtsent Märt Meos, tele- ja filmirežissöör René Vilbre ning näitleja ja lavastaja Priit Võigemast, kes valisid nende hulgast auhinnalistele kohtadele seitse teksti. Žürii andis välja esimese,…

10. oktoobril algas Vikipeedia terminivõistlus, millega kutsutakse Eesti kõrgkoolide ja teadusasutuste üliõpilasi ja töötajaid veebientsüklopeediat kirjutama.
Võistluse korraldajate eesmärk on avardada ja levitada eestikeelset terminivara ning kiirendada tänapäevase oskuskeele jõudmist Vikipeediasse. Wikimedia Eesti tegevjuhi Ivo Kruusamägi sõnul pakub Vikipeedia kasutamine võimalust kaasata suuremat hulka inimesi eesti keele väärtustamisse. „Omakeelse veebientsüklopeedia laiendamine pakub võistlusel osalejatele head võimalust enda uurimisteemasid nähtavamaks muuta, aga vähem oluline pole panustamise lihtsus, mis aitab…

Uudissõnade korje Sõnaus ootab sõnu esitama nii oma nime all kui ka soovi korral anonüümselt, samuti on veebilehel eraldi vorm klassidele ja teistele kollektiividele, kes saavad ühiselt sõnu esitada.
Sõnakorjevorm, mis leitav Sõnause veebilehel .
Mõned näited sõnadest, millele otsitakse paremaid vasteid:
kasvuhooneefekt
kliimaneutraalsus
kuivkäimla
liginullenergiahoone
ressursitõhusus
rohepööre
süsinikujalajälg
Sõnakorje kestab 30. novembrini 2023.
Avalik hääletamine toimub 4.–7. detsembrini 2023. Võitjate väljakuulutamine toimub 8. detsembril, keelemees Johannes Aaviku 143. sünniaastapäeval Vabamus
Uudissõnade korje Sõnaus on presidendi kantselei ja Vabamu ühisalgatus, mis…

Ettevõttenime võistlus sai alguse 2016. aastal ning toimus tänavu juba kaheksandat korda. Võistluse kuulutasid emakeelepäeval välja Emakeele Selts, Eesti Interneti Sihtasutus, Eesti keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium ning Keeleamet.
Nimekonkursi eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri-, ettevõtte- ja domeeninimesid. Kandidaate hinnati kokku seitsmes kategoorias: tootmisettevõte, teenindusettevõte, vabaühendus, aasta uustulnuk, haridus- ja kultuuriasutus, õpilasfirma ning rahvusdomeeninimi.
Ettepanekuid saabus kokku rekordiliselt 84. Aktiivne…

Eesti Pimedate Liit annab täna, 18. oktoobril Tallinna Õpetajate Majas kell 13.00 algaval tänuseminaril tunnustused  Aasta tegu 2023“ neile, kes on aasta kestel oma tegevusega andnud olulise panuse nägemispuudega inimeste elukvaliteedi tõstmisele, rehabilitatsiooni, hariduse,  kultuuri ja spordi edendamisele ning ühiskonnas tuntuse suurendamisele.
Tunnustuse laureaadid on:
Ülar Maapalu, kes palus oma juubelile kutsutud külalistel teha kingituse asemel annetus Eesti Pimedate Liidule. Selline eraisiku algatus on eriti tänuväärne olukorras, kus liidul…

Eesti teaduste akadeemia juhatus kinnitas 12 kandidaati kolmele uuele akadeemikukohale.
Biomeditsiini valdkonnas kandideerib viis teadlast: Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professor Toivo Maimets, Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Pärt Peterson, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson, Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi täisprofessor tenuuris Tõnis Timmusk ning Tallinna tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi täisprofessor tenuuris Margus Viigimaa.
Etnoloogia ja folkloristika valdkonna neli kandidaati on Tartu ülikooli kultuuriteaduste instituudi professor Kristin Kuutma, Eesti kirjandusmuuseumi juhtivteadur, folkloristika osakonna…

Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF) jagab sellel aastal Eesti kultuuri, hariduse ja teiste valdkondade inimeste ja projektide toetuseks ligi 270 000 eurot.
 “Fondi igasügisene taotlusvoor on hea võimalus noortele õppuritele stiepndiumide taotlemiseks, et saaksime erinevate allfondide kaudu toetaja Eesti kultuuri ja hariduse uusi, tuleviku tippe“, ütles Jüri Leiten, ERKFi tegevjuht. “Ühtlasi kutsun üles ettevõtjaid ja organisatsioone looma uusi allfonde meie kultuuri ja hariduse toetuseks või siis toetama mõnda juba tegutsevat allfondi ühist lisatuge vajavas valdkonnas või mõne konkreetse teema toetuseks“, lisas Leiten
ERKF ootab kuni 15. oktoobrini taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks 2024. aastal. Sihtasutus ERKF toetab üksikisikuid stipendiumidega õppe– ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks; organisatsioone toetustega eesti rahvuskultuuri arendamise, säilitamise ja edasikandmise seisukohalt oluliste projektide algatamiseks ja finantseerimiseks.
 Käesoleval aastal tuleb jagamisele 270 tuhat eurot 124-st allfondist.
 Esimest korda jagatakse stipendiume ja toetusi viiest allfondist: Aavo Otsa fond, Jüri ja Kai Arraku fond, Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfond, Leo Rohlini fond ning Riina ja Jaanus Pikani fond.
 Suuremad summad jagatakse seekord näiteks sihtasutuse juures asuvatest Rain Lõhmuse, Kristi ja Siim Kallase, Lastekaitse Liidu ja teistest fondidest.
 Lisainfo allfondidest ja toetustest
http://www.erkf.ee/allfondid
www.erkf.ee

Kultuuriministeerium ootab kuni 19. oktoobrini ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium toetab peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Sel aastal antakse välja veel 12 stipendiumit, ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot. 
„Välismaal õppimine saab täiendada Eesti suurepärast kultuuriharidust, sest teistes kultuurides tehtud teadustööst saadud uued mõtted ja perspektiiv toovad ka meie kultuuri uut eluruumi. Kultuuridevahelist dialoogi toetavat stipendiumit on meie tudengid alati aktiivselt…

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Koos anti preemiad välja kuueteistkümnendat aastat järjest.
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas aastapreemiatega hooajal 2022/2023 enim silma paistnud muusikategelasi ja kollektiive. Tänavu anti välja kümme aastapreemiat ning kolm tunnustuspreemiat. Traditsioon pärineb aastast 1995.
Helikunsti sihtkapitali esimees Marje Lohuaru kiitis meie muusikuid, kellest paljud on leidnud rahvusvahelist tunnustust. „Meie loovisikute juurdekasv on märkimisväärne, nende mõju ulatub palju kaugemale…