-
Eesti teaduste akadeemia üldkogu istungil valiti biomeditsiini akadeemikuks Pärt Peterson, etnoloogia ja folkloristika akadeemikuks Mare Kõiva ning tehnikateaduste akadeemikuks Maarja Grossberg-Kuusk. Akadeemia välisliikmeks valiti Markku Kulmala.
Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Petersoni teadustöö peamine eesmärk on mõista, kuidas immuunsüsteem tagab tolerantsuse enda organismi vastu, samas suutes võidelda haigustekitavate patogeenidega. Viimastel aastatel on tema juhitud töörühm uurinud vananemisega seotud muutusi immuunsüsteemis ning alates 2020. aastast avaldanud mitmeid teadustöid…
-
1. detsembril valiti 47 kandidaadi seast välja uued kirjanikupalga saajad. Valituks osutusid Andrus Kasemaa, Mika Keränen, Igor Kotjuh, Hasso Krull ja Sigrid Tooming.
Kirjanikupalga valikukomisjoni kuulusid Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Elle-Mari Talivee (Eesti Kirjanduse Teabekeskus), Mihkel Volt (Eesti Rahvusraamatukogu), Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Doris Kareva (Eesti Kirjanike Liit), Triinu Tamm (Eesti Kirjanike Liit) ja Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit).
-
Kultuuriministeerium ootab kuni 10. jaanuarini 2024 ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks. Laureaadid selguvad veebruaris, vabariigi 106. aastapäeva eel.
Kolm kultuuripreemiat antakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat 2023. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid kultuuripreemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia varasemad laureaadid või omavalitsused ning teised juriidilised isikud, kes tegutsevad kultuuri või hariduse valdkonnas.
Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest, kuus preemiat 2023. aasta oluliste saavutuste eest. Ettepanekuid…
-
Täna, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool 104 aasta möödumist eestikeelse ülikooli asutamisest. Rektor professor Toomas Asser kuulutas rahvusülikooli aastapäeva aktusel välja tänavuse Rahvusmõtte auhinna laureaadi, kelleks on tunnustatud lavastaja, õpetaja ja nüüdisdramaturgia rajaja Merle Karusoo.
„Tartu Ülikool on juba 20 aastat tunnustanud inimesi, kes on oma loominguga edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. On suur au tõsta sel korral esile Merle Karusood, kes on pühendanud oma…
-
Kultuuriminister Heidy Purga kuulutas välja 13. korda toimuva „Kultuurisõbra“ konkursi, millega tunnustab Kultuuriministeerium kultuurikorraldajate ettepanekute abil aasta jooksul valdkonda toetanud ettevõtteid ja metseene. Samuti selgub konkursi käigus aasta kultuurikorraldaja preemia järjekordne laureaat.
„Ettevõtjate ja metseenide panus kultuuri rahastamisse on hindamatu. Nende altruistlikud investeeringud on kui viljakas pinnas, kust võrsub kultuur, mis on laiapindsem, julgem, mitmekesisem ja kättesaadavam. Metseenlus aitab luua rikkamat ja dünaamilisemat kultuurimaailma, kus kultuur saab…
-
Kultuuriminister Heidy Purga kinnitas 3. novembril Kultuurkapitali sihtkapitalide uued koosseisud järgmiseks kaheks aastaks.
„Kultuurkapitali sihtkapitalid on meie suurte kultuurivaldkondade toimimises ülimalt olulise tähtsusega koosseisud. Erinevate erialaliitude poolt esitatud kandidaatidel seisab ees kaks vastutusrikaste otsuste aastat. Kindlasti ootavad ees põhjalikud arutelud, kuid ma olen kindel, et need 56 uut sihtkapitalide liiget hoiavad meie ühist kultuurivälja oma suure ekspertiisi ja heade kavatsustega nii, et sellest saavad kasu loovisikud, festivalid,…
-
Esmaspäeval, 30. oktoobril kuulutati Theatrumi kohvikus Ait välja Eesti Teatri Agentuuri 2023. aasta näidendivõistluse võitjad.
Näidendivõistlusest osavõtt oli rõõmustavalt rohkearvuline, omavahel konkureeris 74 näidendit. Seitsmeliikmelisse žüriisse kuulusid dramaturg ja lavastaja Liis Aedmaa, lavastaja ja dramaturg Johan Elm, kirjanik ja dramaturg Piret Jaaks, näitekirjanik ja lavastaja Gerda Kordemets, teatrijuht ja produtsent Märt Meos, tele- ja filmirežissöör René Vilbre ning näitleja ja lavastaja Priit Võigemast, kes valisid nende hulgast auhinnalistele kohtadele seitse teksti. Žürii andis välja esimese,…
-
10. oktoobril algas Vikipeedia terminivõistlus, millega kutsutakse Eesti kõrgkoolide ja teadusasutuste üliõpilasi ja töötajaid veebientsüklopeediat kirjutama.
Võistluse korraldajate eesmärk on avardada ja levitada eestikeelset terminivara ning kiirendada tänapäevase oskuskeele jõudmist Vikipeediasse. Wikimedia Eesti tegevjuhi Ivo Kruusamägi sõnul pakub Vikipeedia kasutamine võimalust kaasata suuremat hulka inimesi eesti keele väärtustamisse. „Omakeelse veebientsüklopeedia laiendamine pakub võistlusel osalejatele head võimalust enda uurimisteemasid nähtavamaks muuta, aga vähem oluline pole panustamise lihtsus, mis aitab…
-
Uudissõnade korje Sõnaus ootab sõnu esitama nii oma nime all kui ka soovi korral anonüümselt, samuti on veebilehel eraldi vorm klassidele ja teistele kollektiividele, kes saavad ühiselt sõnu esitada.
Sõnakorjevorm, mis leitav Sõnause veebilehel .
Mõned näited sõnadest, millele otsitakse paremaid vasteid:
kasvuhooneefekt
kliimaneutraalsus
kuivkäimla
liginullenergiahoone
ressursitõhusus
rohepööre
süsinikujalajälg
Sõnakorje kestab 30. novembrini 2023.
Avalik hääletamine toimub 4.–7. detsembrini 2023. Võitjate väljakuulutamine toimub 8. detsembril, keelemees Johannes Aaviku 143. sünniaastapäeval Vabamus
Uudissõnade korje Sõnaus on presidendi kantselei ja Vabamu ühisalgatus, mis…
-
Ettevõttenime võistlus sai alguse 2016. aastal ning toimus tänavu juba kaheksandat korda. Võistluse kuulutasid emakeelepäeval välja Emakeele Selts, Eesti Interneti Sihtasutus, Eesti keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium ning Keeleamet.
Nimekonkursi eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri-, ettevõtte- ja domeeninimesid. Kandidaate hinnati kokku seitsmes kategoorias: tootmisettevõte, teenindusettevõte, vabaühendus, aasta uustulnuk, haridus- ja kultuuriasutus, õpilasfirma ning rahvusdomeeninimi.
Ettepanekuid saabus kokku rekordiliselt 84. Aktiivne…
