-
Eesoleval sügisel Eestis esilinastuv Katrin ja Andres Maimiku täispikk mängufilm “Kirsitubakas” on humoorikas ja nooruslik suhtedraama esimesest armumisest. “Kirsitubakas” räägib 17-aastasest väikelinna tüdrukust Laurast, kel on kohutavalt igav. Ühel päeval satub neiu rabamatkale, mida korraldab keskealine loodusehunt Joosep ja Laural süttivad ootamatult tunded mitukümmend aastat vanema mehe vastu. . . .
Filmi stsenaristideks ja režissöörideks on Andres Maimik ja Katrin Maimik. Peaosi mängivad Maris Nõlvak ja Gert Raudsep, teisi rolle kehastavad…
-
Bakalaureuseastme preemia pälvis tänavu fotograafia lõpetaja Ats Parve. Žürii koosseisus Indrek Köster, Gregor Taul ja Kadri Laas leidis, et “Ats Parve, olles võtnud oma loomingu aluseks fotograafia alglätetega tegelemise, on meediumi võimalused meisterlikult ja vägagi usutavalt enese kasuks tööle rakendanud.”
Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia magistriastme lõpetaja Taavi Suisalu hajusteose “Olematute külade projekt” puhul tõstis žürii (koosseisus Sandra Jõgeva, Kristi Kongi, Sirja-Liisa Eelma ja Erik Alalooga) preemia andmise oluliseimaks…
-
Stipendiaadi valis välja komisjon koosseisus Elen Lotman, Tiina Andreas, Ly Pulk, Tanel Toom, Arko Okk ja Anneli Ahven. Komisjon põhjendas oma valikut järgnevalt: „Temast ongi saanud oraakel nagu Jüri Sillart teda kutsus – olles inimene, kelle juures käiakse saamas vastuseid kõikvõimalikele küsimustele ning kes suudab ühendada ka kõige erinevamad seisukohad, sest tema sõnade vastu tuntav austus sünnitab ühtsust.“
Greta Varts on lõpetanud 2008. aastal Londoni ülikooli ajaloo…
-
Žürii, koosseisus kunstnik Jaanus Samma, Köler Prize 2013 võitja; René Block, legendaarne saksa galerist ja kuraator ning Taanis asuva Kunsthal Moen44 direktor; Taru Elfving, FRAME’i direktor ja Soome paviljoni kuraator 2015. aasta Veneetsia biennaalil; Mari Laanemets, kunstiteadlane ja kuraator, EKA Kunstiteaduse Instituudi vanemteadur ning žürii esinaine, Varssavi Zacheta galerii kuraator Magda Kardasz, põhjendas oma otusts järgmiselt: “Žüriile avaldas muljet see, kuidas Jass Kaselaan valdab skulptuuri vormi…
-
Naivistit Iittalassa on Soome suurim naivisminäitus, mille toimumine on alati ka suur meediasündmus. Heatujuline kunstisuund on leidnud kindla koha soomlaste südameis: igal aastal käib värvirõõmsat ja varjamatult lapsemeelset kunsti vaatamas üle 20000 külastaja. Suur suvenäitus Iittalas avatakse mais ja jääb lahti kuni augusti lõpuni. Väljas on pea 600 uut teost umbes 45 kunstnikult. Sageli lisavad näitusele vürtsi veel ka külaliskunstnikud Euroopast.
Eesti näituseks on sihtasutus Naivistid Iittalassa…
-
Kõigi mainitute 2013. aasta oli tihe ja mitmekülgne, valminud on nii teadusartikleid kui ka populaarteaduslikke väljaandeid. Eda Kalmre avaldas 2013. aastal rahvusvahelisele publikule suunatud monograafia kuulujuttudest Teise maailmasõja järgses Tartus (The Human Sausage Factory. A Study of Post-War Rumour in Tartu, kirjastus Rodopi), ning artiklid Münchauseni lugude seostest tänapäevaste loomapiinamist kajastavate meediatekstidega ja nn päritolu-muistendite (lood tuntud välismaalaste Eesti päritolust) esilekerkimise sotsiaalsetest tagamaadest.
Kõiki publikatsioone läbivad küsimused…
-
Günther Reindorff kujundas esimesed Eesti kroonid ja mündid aastal 1928 Helena Risthein räägib loengul „Kunst Eesti rahal. Günther Reindorff 125? sellest, kuidas on pangatähtedel ja müntidel kujutatu lõimunud kunstniku muu loominguga. Samuti tutvustatakse loengul Reindorffi põhimõtteid ja inspiratsiooniallikaid.
Tänavu 26. jaanuaril möödus 125 aastat Günther Reindorffi sünnist (1889–1974). Reindorff oli andekas graafik, kunstiõpetaja, kirjanduse tundja, muusikaharrastaja, entomoloog ja kollektsionäär, kes on eelkõige tuntud oma loodusjoonistuste poolest. Ka…
-
Teist aastat järjest toimub Eesti Kunstiakadeemia magistritööde näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis, kus on aset leidnud ka kunagised diplominäitused. Lõputöö esitlemine muuseumi ruumides annab noortele kunstnikele väärtusliku kogemuse, tutvustades sealjuures laiemale avalikkusele uusi lootustandvaid kunstnikke, arhitekte, disainereid ja teadlasi.
Mis suunas liigub kaasaegne kunst ja uued akadeemia lõpetajad? Need ja paljud teised küsimused kerkivad esile magistritööde näitust vaadates. Erinevates meediumites esitletavad lõputööd on akadeemia seinte vahelt väljudes valmis…
-
„Üheksateist aastat maailmalavadel ilma teinud Lauri laulmist said ooperigurmaanid nautida paar aastat tagasi ooperis „Don Giovanni“ Birgitta festivalil,“ ütles ooperijuht Mart Mikk. „Sellest ajast üritasime Lauriga kalendrit paika sättida nii, et tal oleks võimalus rahvusooperi publiku ette astuda. Nüüd on see hetk käes ja mul on selle üle väga hea meel. Eks tegelikult tunneb Laurit ju iga eestlane – tuletage meelde väikest poissi filmist „Siin me…
-
BRUNO MÖLDERI intervjuu filosoofiaprofessor DANIEL DENNETTIGA – filosoofia pole peaaegu kunagi edenenud formaalsete argumentidega
Riigi infosüsteemi arhitekt ANDRES KÜTT: Arhitektuurist ja riigist
Arhitektuur on nii paljude sabade ja väheste sarvedega teema, et sellest sisukalt rääkimiseks tuleb alustada päris kaugelt. Alustagem süsteemidest. Süsteemiteooria vaatepunktist on süsteemi keeruline defineerida sel lihtsal põhjusel, et on väga vähe asju, mis pole süsteemid. Nii arvutis käivat tarkvara, last riietavat ema, sipelgapesa kui ka…
