-
Kandideerima on oodatud kõik, kes on olnud edukad teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemisel või on äratanud noortes märkimisväärset huvi teadustegevuse vastu.
Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhindu antakse välja kuues kategoorias:
1 . Tiiu Silla nimeline elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.
2. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.
3. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad,…
-
MARGUS OTT: väemõte – vägi jõuab alati kätte, kujustub, toodab kujusid
„Vägi” on tihedalt seotud muundumise ja uuendustega. Kuidas mõtelda uute ja keerukamate olemisviiside tekkest? Mõtelgem kõigepealt loomingulistele momentidele omaenda kogemuses – olgu tegemist luuletuse või muusikapala kirjutamisega või hoopis mõne varjatuma ja igapäevasema leidurlusega. Sageli käib asi niimoodi, et meil on mingi aimdus, ähmane idee, alge või idu, mis tundub paljulubav. Seejärel arendame vähehaaval selle aimduse…
-
Käesoleva aasta teeb eriliseks professor Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäev. Seetõttu on festivali fookuses ainulaadne, professor Lepnurme poolt 40 aastat tagasi alustatud plaadisari “Eesti orelid”, mis on tänaseni maailmas ainulaadne ja ulatuslikeim orelimuusika plaadisari oma 33 väljaantud LP-ga. Orelifestivali raames toimuvad mitmed kontserdid täpselt samadess kirikutes, täpselt samade kavadega, mis kunagi 70-ndatel plaatidele sai jäädvustatud. „Eesti orelid“ 40. sarja kontserdid toimuvad Tallinna, Pärnu, Taagepera, Torma, Kodavere, Kadrina,…
-
Arhitektuurivõistluse eesmärk on astuda samm edasi Eesti Ajaloomuuseumi visiooni teostamise suunas. Direktor Sirje Karise sõnul on kavas Maarjamäele kujundada mitmeotstarbeline muuseumikeskkond, kus hoitakse alal kultuuripärandit, tegeletakse ajalooteadmiste mitmekülgse vahendamisega nii Eesti ajaloo ja siinse filmiloo teemaliste näituste ja ürituste kaudu, kui ka põnevate tegevuste kaasabil. Eesti Ajaloomuuseumi ja Filmimuuseumi nüüdisaegne kompleks muutub kutsuvaks vaba aja veetmise kohaks ning annab külastajale mitmesugusel moel võimalikult hea ülevaate Eesti…
-
Konverentsil osaleb 1200 antropoloogi üle maailma – tegemist on suurima akadeemilise konverentsiga, mis Eestis kunagi toimunud. Konverentsi 150 arutelus, laboratooriumis ja filmilinastustel analüüsitakse nii ühiskonnas kui antropoloogia distsipliinis toimuvaid muutusi.
Konverentsi peaesineja on USA antropoloog Elizabeth Povinelli, kes on alates 1970. aastatest uurinud Austraalia valitsuse tegevuse mõju ühele aborigeenide hõimule (karrabingidele). Sellele pikaajalisele uurimusele keskendub professor Povinelli ka oma ettekandes 31. juulil algusega kell 18.00 Estonia kontserdisaalis.
Euroopa…
-
Kolmetunnise kohtumise vältel kutsub Robert Wilson kõiki osalejaid rännakule oma esteetilisse maailma. Wilsoni karjäär on olnud äärmiselt viljakas ning tema enda looming on ka loengu keskseks teemaks. Läbi rabavate fotode ja lugude pakub Wilson intiimse sissevaate oma loomingulisse protsessi.
“Ma kõigepealt näen. Näen miskit, millel on omad reeglid, oma struktuur, oma lugu. Otsin kontakte. Kui me kuuleme heli, juhtub midagi hoopis muud kui siis, kui vaatame tumma…
-
Orelimeistrite Kriisade austuseks anti festivalil kokku 12 kontserti, kõik Kriisade ehitatud orelitel. Nimetagem ka kontserdipaigad: Rakvere Kolmainu kirik (orel valmis 1926), Võru Katariina kirik (orel 1913), Urvaste Püha Urbanuse kirik (orel 1938), Vastseliina Katariina kirik (orel 1911), Rõuge Maarja kirik (orel 1930), Rapla Maarja-Magdaleena kirik (orel 1939) ning Suure-Jaani Johannese kirik (orel 1937. aastast).
Esinejaid oli tulnud Eestist, Lätist ja Venemaalt.
Kriisade festivalil esinesid Veronika Kostõleva, Aleksandr Novosjolov,…
-
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind määratakse kestva viljaka tegevuse eest eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning selle järjepidevuse kindlustamisel. 1996. aastast annab auhinda välja Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts. Traditsiooniliselt on laureaate kaks, neist üks Põlvamaa esindaja.
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Põlvamaa ekspertgrupp.
-
Katalaani moodsa klassiku Mercè Rodoreda (1908–1983) eksiilis kirjutatud romaan „Teemandi väljak” on tagasivaade Hispaania kodusõja perioodile ja sellele järgnenud ajale. Poliitilised sündmused on vaid taustaks sellele, mida sõda ja diktatuur inimestega teevad. Antonio Tabucchi on öelnud, et see teos on kõige mõjuvam Hispaania kodusõja kujutus just sellepärast, et sõjast selles peaaegu ei räägita.
Katalaani keelest tõlkinud Maria Kall, 142 lk.
Loomingu Raamatukogu nr 21–23 / 2014.…
-
Tallinna Kammerorkestri selle suve erilised maailmakontserdid päädisid 10. juulil Kartaagos festivali “Roman Theatre of Carthage” avamisega. Nüüd siis jõuti kontserdiga Aafrika mandrile. Enne seda esineti Arvo Pärdi kavaga Ameerika Ühendriikide kõige olulisemates saalides (dirigent Tõnu Kaljuste) ja seejärel oldi kontserdireisil Hiinas.
Tuneesias esineti maailmahaardega oud’imängija ja innovaatilise plaadifirma ECM artisti Anouar Brahemi kutsel. 2008.aastal käis Anouar Brahem koos oma kvartetiga esinemas Tallinna Filharmoonia festivalil „Täiuslik vaikus“.…
