-
Veetsin meeldivalt Turu, Praha ja Eesti kolleegidega aega, liikudes teatrist teatrisse, etenduselt etendusele, mis olid sama erinevad kui inimesed, kes kohapeal elasid. Tõsi, on siingi probleeme – finantsilisi, struktuurilisi, esteetilisi, kuid vähemalt on tegu samade raskustega, nagu teistes riikides: lasteteatri edu sõltub lavastaja ja näitlejate suhtumisest. Huvi lastele mängida ja teatud tasemega professionaalsed oskused loovad huvitavaid kontseptsioone ja põnevaid lavastusi.
Minu oletus raskuste vene ja lääne…
-
Küllap ongi nõnda, et ainsad tõelised konkurentsijooned teatris jooksevad läbi publiku: määrab konkurents publiku nimel, publiku tarvis, teatrite, etenduste, näitlejaisiksuste vahel. PRIIT GREPP
Tere päevast lugupeetud tudengid, austatud kolleegid, daamid ja härrad! Kui mind sel seminaril osaleda paluti, püüdsin end üsnagi napi ajaga teemasse mõelda. Seoseid tekkis palju ja küllap on ka järgnev arutlus vaid üks paljudest. Igatahes tahan kõigepealt teiega jagada mõnd mälupilti, mis mind selle näitlejakonkurentsi…
-
“Käpipuu vennaskonna” värvikas tüüpide galerii.
Käpipuu – Anneli Rahkema, Veerev Munamees – Liisa Aibel.
“Käpipuu vennaskond”. Esietendus Rakvere teatris 13. IV. Lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Vadim Fomitšev, helikujundajad Tarmo Linnas ja Peeter Volkonski. Osades Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Liisa Aibel, Ülle Lichtfeldt, Margus Stalte, Marii Ingriin Saaremäe või Anne-Marie Suomalainen, Erik Ruus, Peeter Jakobi, Dajan Ahmet.
Üllar Saaremäe, Rünno Saaremäe, Käpipuu vennaskond. Kujundaja Dan Mikkin, illustreerinud Vadim…
-
Siis ükskord käis meie maakultuurimajas nukuteater mängimas muinasjuttu. Seal olid naljakad nukud, kes kõnelesid kogu keha edasi-tagasi ja külgede peale kõigutades. Ja silmad olid täiesti surnud. Ise olid nad värvitud poroloonist. Ja rääkisid idioodi häälega. Pärast etendust tegi Hendrik Toompere maalastele Hunt Kriimsilma ka. Suu töllerdas imelikult ning ta oli ka ikka koledasti värvitud. Aga koonu puudutada ma ikka ei julgenud. Ma olin viisakas ka. Kui…
-
Piinlik tunnistada, aga minu kogemus eesti lasteteatrist on väga väike. Tagantjärele võin öelda, et just seetõttu oli festivalinädal mulle väga tänuväärne, tore, hariv ja ka žürii esimehe roll sisuliselt põnev. Esmapilgul oli mul raske sellele ülesandele läheneda (just selle vähese lasteteatri kogemuse tõttu) ja seepärast tõlgendasin oma rolli pigem nii: aitan ehk oma üldteatraali pilguga mitmete elualade spetsialistidel ühist keelt leida.
Nii vähe kui ma lasteteatrisse olen…
-
Igal juhul on “Draamakese”-laadset festivali vaja. Alul olin pisut ehmunud, pigem küll kõhkvel, kui tehti ettepanek žürii töös osaleda. Ent lähenesin asjale juba eos pisut omakasupüüdlikult – millal ja kuidas ma ikka kõik need lavastused ära vaatan? Isegi koos oma lastega teatris käies ei tuleks see ilmselt kõne alla – vanemad pojad on mõne tüki jaoks juba liiga suured ja noorem tütar veel liiga väike. Seetõttu…
-
Kuna 2006. aasta “Draamakese” festivali näidendite üksikasjalikum vaatlemine nõuab rohkem ruumi, kui on käesoleval juhul kasutada, siis on siin loobutud muidu nii tänuväärsest sõiduplaani-meetodist ja asendatud see rõhuasetuse-meetodiga: esitlusele tuleb kaks liistu, millele niisuguse festivali näidendeid sobib tõmmata. Käesolev artikkel kajastab ainult minu isiklikke seisukohti. Kiitus on aus ja kriitika on sündinud armastusest.
“Laste jaoks on head ainult need teosed, mida loevad meeleldi ka täiskasvanud.” Nii on…
-
Foto: Piia Ruber
Statistikaameti värske kogumik “Kultuur 1994 – 2004” teatab teatrielu kohta järgmist: “Teatrite tulubaasist kaks kolmandikku hõlmab riigieelarveline toetus. Omavalitsused finantseerivad süstemaatiliselt linnateatreid, kuid teatrite üldisest tulubaasist hõlmab see tühise osa – vaid 2 – 4%.
Teatrite omatulude (millest peamine osa pärineb piletimüügist) osatähtsus on aastatega suurenenud. Jättes kõrvale inflatsiooni mõju, on teatrite piletitulu kasvanud kümne aastaga 2,5 korda, seega kiiremini kui üldine tulubaas.
2003. aasta näitel…
-
Vastust küsimusele, mida eestlased teeksid siis, kui suveteatrit poleks, need arutelud ei sisalda. Publiku rännakud Viinistust Lutike ja Soontaganani, “üle Kaarli, Muuga ja Ao, üle Aegade Assamalla, üle Kääpa ja Künnivao” – need on osa globaalsest majandussüsteemist, kus kõik on kõigega seotud. Tähendab, rändav publik, näitlejatest rääkimata, annab oma panuse suurde majanduskasvu. Omamoodi altruismi ilming. Inimene on igapäevatööga oma perele leiva lauale saanud ja nüüd osaleb…
-
Tulid Eestisse tagasi: Sergei Furmanjuk, Pavel Vorožtsov,
Tatjana Jegoruškina, Dmitri Kosjakov, Natalja Popenko
ja Dmitri Ptšela. 2x ALEKSEI BELOV
“Täna me ei mängi”, Moskva Kunstiteatri Kooli lõpetajate diplomietendus. Lavastajad Merle Karusoo ja Toomas Lõhmuste. Esietendus 30. V Vene Draamateatris. Mängivad Nikolai Bentsler, Pavel Vorožtsov, Tatjana Jegoruškina, Dmitri Kosjakov, Aleksandr Kutšmezov, Natalja Popenko, Dmitri Ptšela, Sergei Furmanjuk.
Äsja jõudis Vene Draamateater tegelikult ju ikka veel renoveeritavas majas esietenduseni. Teatri…
