-
Ma ei olnud seda varem märganud ja lugesin alles nüüd. Mu üllatus oli suur, sest esimest korda olin saanud EMT-lt teate, kus mulle ei pakutud ühte järjekordset uut paketti, mille eripära ma niikuinii ei mõista, või lihtlabast teadet võla kohta. Esimest korda olin saanud oma telefonile SMSi teel reklaami. EMT andis teada juulis toimuvast Lloyd Webberi Lauluväljaku galakontserdist.
Mul tuli meelde, et olin seda uudist mõned nädalad…
-
Pühendan Anne Türnpule
Selles essees kasutan ma hulgaliselt tsitaate, et ei jääks sellist muljet, nagu ma oleksin ise kõik välja mõelnud ning nagu mul poleks mõttekaaslasi. Ma ei häbene tarkade inimeste mõtteid, mis aitavad elada, edasi mõelda ning mitte tunda ennast maailmas üksi.
Praegu ei ole moes kirjutada vaimsusest, tõest, häädusest ja ilust. Neid mõisteid arvatakse iganenuiks. Aga sellest hoolimata on maailmas ka praegu üksikuid, kes unistavad muust…
-
Lavastajaauhind
Hendrik Toompere – “Põrgu wärk” (MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. Viinistu kunstimuuseumis).
Kunstnikuauhind
Ene-Liis Semper – “Seitse samuraid”, “Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki” (NO99).
Naisnäitleja auhind
Ülle Kaljuste – Angela lavastuses “Minu oivaline lahutus” (Eesti Draamateater).
Meesnäitleja auhind
Rein Oja – Tupolski lavastuses “Padjamees”, Kyuzo lavastuses “Seitse samuraid” (NO99).
Meeskõrvalosa auhind
Rain Simmul – Slopašev lavastuses ““Tõde ja õigus”.Teine osa” (Tallinna Linnateater).
Naiskõrvalosa auhind
Pille Lukin – Mimi lavastuses “Õmblejannad” (Eesti Draamateater).
Eriauhind
“Taarka”:…
-
Ao Peep – Hyvärise Pekka (“Tuletikke laenamas”), Vesipruul ja Tatikas – Kulno Süvalep (“Kuulsuse narrid”), Lisette – Liis Bender ja Seadusesilm (“Põrgupõhja uus Vanapagan”), Drewnowski ja Jurgeluszka – Herta Elviste (“Polonees 1945”). 4 x Vanemuine
Kui eesti kutseline teater tähistab koos Vanemuisega tänavu oma sajandat sünnipäeva, siis vanemuislasel Ao Peebul saab täis poolsada aastat sellest, kui ta teatriinimeste lapsena Vanemuise lavastuses esimest korda kaasa tegi. Igas teatris…
-
“Võluflöödi” Pamina (Tiina Tauraite). Alan Proosa
W. A. Mozart, “Võluflööt”. Kontseptsioon ja lavastus Peeter Jalakas, tekst Sigismund von Krahl, video- ja helikujundus
Ville Hyvönen, muusika esitus ja arranžeering Eva Alkula, Sirje Mõttus, akvarellid Ervin Õunapuu, kostüümid Reet Aus ,
tantsud Saša Pepeljajev, tehnilised lahendused Enar Tarmo, valgus Lauri Sepp, lava Janno “John” Jaanus, butafoor Taavo “Jimmy” Tiko, rekvisiidid Anne-Mai Heimola, repetiitor Annika Vamper, lauluõpetajad Triin Ella ja Lea Peterson,…
-
Vestleme Linnateatri peanäitejuhi Elmo Nüganeniga Linnateatris, tema toas, mis on säärane mõnus hubane ja stiilselt sisustatud ruum, et ei tahakski seda kontoriks või kabinetiks nimetada. Hiljuti esietendus Põrgulaval ta teine Tammsaare lugu, ühiskonnakriitiline ja mehe-naise suhete ja moraali üle mõtisklev “Karin. Indrek”, mis on juba pälvinud teatrikriitikute positiivse tähelepanu. Perfektsuse poole püüdlejana kutsus Nüganen trupi siiski kaks päeva pärast esietendust (12. III) uuesti proovi.
Uus lavastus “Karin.…
-
Mõistus kasutab selliseid sõnu: polariseerima, eristama, kategoriseerima. Me jagame maailma polaarsusteks: vaene ja rikas, hele ja tume, naine ja mees, mina ja sina, ese ja vaim. Sõnad kirjeldavad tavaliselt maailma dualistlikult, defineerides ja muutes selliselt ahtaks meie arusaamise iseendast.
Ma olen teatud rahvusest ja rassist, teenin kuus niipalju ja ma olen nii vana. Mul on kindel soeng ja ma kannan teatud tüüpi riideid. Need omadused on…
-
Anne Tuuling, Iivi Lepik, Ma jutustan teile oma loo. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri teisest lennust. Toimetanud Mall Johanson, kujundanud Kersti Tormis. Valgus, 2006. 447 lk.
Eesti NSV Riikliku Noorsooteatrina nelikümmend aastat tagasi alustanud Tallinna Linnateater on küllap Eesti teatritest kõige jõudsamalt üritanud omal initsiatiivil oma tegevust ka raamatukaante vahel jäädvustada. Näiteks märksa pikema ajalooga Ugala jõudis esimese süstemaatilisema kogumikuni alles tänavu (Helle Leppiku kokku pandud “Ugala Aja…
-
Teema tundub esmapilgul kurjakuulutav ning stereotüüpidest lähtuv kodanik võib arvata, et jälle kavatsetakse vaene eesti teater liistule tõmmata ning talle pika puuga ära teha. Ilmselt seda siiski ei juhtu ning see oleks ka liiga lihtne ja igav lähteülesanne. Tutvustan siinkohal põgusalt konverentsil kõneks tulevat, kutsudes seega Tartusse esinejatele kaasa mõtlema või siis vabalt valitud kohas individuaalselt mõlgutama.
Mõned strateegilised küsimused on peidus juba konverentsi pealkirjas. Enne…
-
Näitemängu avastasin, kui olin mõne aasta eest Peterburis oma iidollavastaja, läinud sügisel Eestissegi jõudnud Lev Dodini tükke vaatamas. See on üks harvu vene kaasaegseid näidendeid, mille Dodin lavastada on võtnud – üldjuhul ta alla Tšehhovi ja Dostojevski oma materjali ei vali. Näidend esialgu väga ei haaranudki, tundus natuke olustikuline vene eluolu, aga trupp, eriti Dodini teatri naised, mängisid vaimustavalt, erilise sära ja põlemisega. Lavastus ise on…
