-
Läinud aastal avaldas Sirbi teatriveergudel oma päevikumõtteid Paul. Üle 30 korra jõudsid Pauli tähelepanekud elust ja teatrist lugejaini. Kuigi hää kolleeg Ivar Põllu on “Pauli päeviku” tituleerinud “teatrirahva Delfi mudaportaaliks”, mainis ta aastalõpu Postimehes siiski: “Kollektiivse alateadvuse ilminguna, pingete väljaelamiseks ning avalikkusele vajaliku “salajase info” jagamiseks on see väga vajalik. Kui Sirp enam ei taha seda jätkata, võiks ta kuhugi netiväljaande juurde päris blogiks kolida” (Postimees…
-
romanss
(teatraalne mitte normaalne)
taevast
näitlejad
kukuvad
inglid
ei vaata
nad
tukuvad
põrgusse
näitlejad
hukuvad
tuisu sees
näidendid
nukuvad
lavastajadki
kukuvad
tegelased
neil
tukuvad
kriitika
tules
koos
hukuvad
rekvisiitides
nukuvad
publiku
südamed
kukuvad
saapasäärde
ning
tukuvad
teatrimajad
nii
hukuvad
keldris
ja kuurides
nukuvad
sõnad
kuldsed
ent
kukuvad
äratavad
kes
tukuvad
kurjad
vaimud
las
hukuvad
kuskil
geeniused
nukuvad
jälle
eesriided
kukuvad
ingleid…
-
Eesti näitlejad eesti teatris eesti näidendeid mängimas: Hele Kõre – “Karin. Indrek.Tõde ja õigus. IV”, Risto Kübar – “Adolf Rühka lühikene elu”, Jaan Rekkor – “Kauka jumal”, Raivo E. Tamm – “Teatriparadiis”.
SIIM VAHUR, TEET MALSROOS, ANTS LIIGUS, ALAN PROOSA
Õnneks lõpeb vaid Eesti teatri 100. aastapäevale pühendatud teatriaasta, teater ise kestab loodetavasti edasi, olgu institutsionaalsetes teatrites, vabatruppides, asjaarmastajate seltskonnis. Tõenäoliselt jääb alles teatritegemise ja -vaatamise rõõm.…
-
Kõlagu see nüüd nii triviaalselt kui tahes, aga nii eespool mainitu kui ka järgnev on siiski seoses Kurja Juure ehk rahaga. Jumala eest, raha on vaja ja oleme kõik ju teinud vähem või rohkem nõmedaid asju ainult raha pärast. Aga. . . . Et ühes spetsiifilises valdkonnas on mingi piiri ületamine silmapiiril või nii.
Ei ole ma mingi õrnahingeline kaunishing ja lõppude lõpuks on siiski ükskõik, kuidas keegi pappi kokku…
-
Lea Tormis, Teatrimälu. Koostanud Piret Kruuspere ja Hando Runnel. “Eesti mõttelugu”, nr 67. Ilmamaa, 2006. 537 lk.
Üks sõber ütles hiljuti ühe kriitiku kohta: “Kirjutab nagu igavikku polekski!” See pisut pateetiline lause tuli mulle jälle meelde, kui lugesin Lea Tormise artiklikogumikku “Teatrimälu”, mis ilmus sel aastal “Eesti mõtteloo” sarjas. Tuli meelde, sest tajusin pea iga Tormise teksti puhul, et see on kirjutatud igavikuga silmitsi seistes ja igavikku…
-
Laupäeval, 9. XII andis Eesti Teatrikriitikute Ühendus (ETKÜ) välja järjekordse Hea Teatri auhinna (HTA). Järjekorras viienda HTA pälvis VAT-teatri kunstiline juht ja lavastaja Aare Toikka. Teatrikriitikud pidasid eelkõige silmas Toikka viimaste aastate lavastusi nagu “Pál-tänava poisid”, “Klammi sõda”, “Elvis oli kapis”. Oluliseks argumendiks oli ka Toikka üldisem suhtumine teatrisse ja oma töösse ning VAT-teatri loominguline juhtimine.
Hea Teatri auhind (HTA) on Eesti Teatrikriitikute Ühenduse iga-aastane auhind.…
-
Aga ma võitlen nende “eluraskustega” ja üritan ka ise teatris käia. Eriti kui kumu lahti läheb, et mõnes teatris on ime sündinud, siis katsun tähtlavastuse ära vaadata. Teatriaasta plakat kuulutas küll aasta alguses, et igal õhtul sünnib teatris ime. Pipart sellele plakati-Pauli keelele! No ikka ei sünni küll!
Mõned väärt lavastused jäävad kahjuks nägemata. Sest kurb tõsiasi see ju on: osad väga hääd teatritükid, mis pole…
-
“Hellus” (Riia Uus teater): armastuskolmnurk ja mitukümmend kilo savi.
Eesti Lavastajate Liidu toetusel käisin mõned nädalad tagasi lõunanaabrite juures läti teatri eelmise hooaja parimate uuslavastuste ülevaatefestivalil “Spēlmaņu Nakts” (“Mängurite Ööd”), mis toimus Riias ja Valmieras ja päädis 23. novembril teatripreemiate nominentide auhindamisega Liepājas. Üritus on analoogiline meie teatripäevapidustustega. Läti teatriüldsus tähistabki seda igal aastal just sel kuupäeval, pidades au sees Läti rahvusromantikust legendlavastaja Eduards Smilgise (1886 –…
-
Tundub, et seis on seal parem kui näiteks aasta või paar tagasi. Eelmistelt festivalidelt midagi peale Riia Uue teatri lavastuste nagu positiivsena meelde ei jäänudki. Nüüd aga võib öelda, et vähemalt põhiprogramm oli (mõningaste mööndustega) üsna ühtlaselt heal tasemel (õnneks ei õnnestunud näha kahte kuuldavasti nõrka lavastust). Mingeid jõujooni on raske või isegi mõttetu välja tuua, sest esindatud oli igasugune teater, nii vormi kui sisu poolelt.…
-
“Kiirgav linn”: John – Ain Lutsepp. MARIS OJASUU
Abitud ja pidetud inimesed, lõksus omaleiutatud maailmas.
Conor McPherson, “Kiirgav linn”. Tõlkinud Martin Algus. Lavastaja Taago Tubin, kunstnik Mihkel Ehala, helilooja Märt-Matis Lill (kõik külalisena). Mängivad Ain Lutsepp, Margus Prangel, Merle Palmiste, Anti Reinthal. Esietendus Eesti Draamateatri väikeses saalis 5. XI.
Conor McPherson on oma näidendeid iseloomustades rõhunud inimestevahelises suhtluses tekkivale intiimsusele ja mängule ning väitnud, et kasutab monolooge näitamaks isiku…
