Toeta

Teadus

  • Teadusrahastus vajab kooskõlas toimivat süsteemi
    Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

    Teadusrahastus vajab kooskõlas toimivat süsteemi

    Kahjuks kujutatakse teaduse rahastamise debattides rahastuspilti sageli ühekülgselt. Kogu teadussüsteem näib koosnevat pelgalt ETAgi uurimistoetustest.

    Andres Koppel
    6 minutit

  • Õnnestunud granditaotlus peab eelkõige veenma teisi teadlasi

    Teadlaste uurimistoetuste taotlemise üksikasjade lahkamine ajakirjanduses võib teadussüsteemiga vähem kursis olevates lugejates tekitada segadust. Seepärast on ilmselt vajalik selgitada, kuidas toimub Eesti Teadusagentuuris (ETAgis) uurimisprojektidele rahastuse taotlemine, taotluste hindamine ning rahastusotsuste langetamine.
    ETAgi väljaantavad uurimistoetused (grandid) on mõeldud eri teadusvaldkondades kõrgetasemelise teadustöö toetamiseks, mitte mõnele asutusele või teadlasele pikaajalise sissetuleku tagamiseks. Nii on tegu omamoodi teadlaste konkursiga, kus selgitatakse välja hindajate arvates parimad teadusprojektid, kus on üldiselt…
    Siret Rutiku
    3 minutit

  • Mõtlemise stiilist – globaalne tulumaksu akrobaatika 

    Eestil on võimalus olla teenäitaja kogu maailmale loobumisel ajast ja arust astmelise tulumaksu akrobaatikast ja üleminekul vahetule täieliku tulumaksu arvutamisele.

    Uhkustame oma e-riigiga. Maailma keskmise taustal ehk isegi õigusega, kuid infotehnoloogia ja matemaatika võimaluste taustal on uhkustamiseks alust napilt. Selle põhjuseks on inimeste mõtlemise stiili ja arvutite võimaluste vaheline vastuolu, mis on tekkinud õppimise, mõtlemise ja otsustamise alusprotsessides meie kauge mineviku pärandi liigse…
    Artur Nilson
    10 minutit

  • Komi kütid ja teadus

    Kuidas kooskõlastada teaduslik käsitlus küttide tunnetuslike ootustega?

    Vahel ikka mõtlen, et huvitav, kuidas suhtuvad komi jahimehed minu teaduslikku püüdlusse mõista nende maailmapilti. Kas me kulgeme isesugustes vaimuilmades või on maailmas kõik nii sarnane ja seotud, et kütil ja etnograafil polegi enam suurt vahet? Arusaamisele võiks kaasa aidata seegi, et oleme juba veerand sajandit tuttavad ning üksteisega harjunud.
    Teaduslik süsteem
    Ükskord Komimaal välitöödel olles kinkisin oma…
    Art Leete
    4 minutit

  • Teaduse rahastamisest ehk Miks me raiskame 14 tööaasta jagu teadlaste aega?

    Teadlastel on igal aastal kaks tähtsündmust – märts, mil tuleb esitada personaalse uurimistoetuse taotlus ning oktoober-november, mil selguvad rahastuse saanud projektid. Palju on räägitud edukuse määrast. Võrreldakse valdkondi ning nenditakse, et aasta-aastalt läheb konkurents järjest tihedamaks, aga ei ole selgitatud, kuidas näeb välja grandi taotlemise protsess ja otsuse analüüsimine grandi taotleja silmade läbi. Täpsemalt, selle noorteadlase silmade läbi, kes esindab alahinnatud valdkonda – sotsiaalteadusi, kus näiteks…
    Eneli Kindsiko
    8 minutit
  • Uutmoodi teadusraamat pühendusega akadeemik Jüri Engelbrechti tööle
    17. jaanuaril esitleti teaduste akadeemias akadeemik Jüri Engelbrechti 80. sünnipäevale pühendatud kogumikku „Applied Wave Mathematics II: Selected Topics in Solids, Fluids, and Mathematical Methods and Complexity“. Toimetajad ja koostajad on Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja TTÜ küberneetika instituudi vanemteadur Arkadi Berezovski. Pildil Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi vanemteadur Marko Vendelin, akad Jüri Engelbrecht ja akadeemia president Tarmo Soomere.
    Taavi Minnik

    Uutmoodi teadusraamat pühendusega akadeemik Jüri Engelbrechti tööle

    Sirpi ja tema lugejaid võib õnnitleda. Ei ole sugugi tavaline, et ühes suures teaduskirjastuses välja antud ingliskeelse teadusraamatu eessõnaks saab artikkel, mida usinad Eesti lehelugejad juba tunnevad.
    Kui Tarmo Soomere artikli „Katse liigitada sädelemist“ (Sirp 24. VII 2014) tõlget Springeri kirjastusele näitas,…
    Marti Aavik
    2 minutit
  • Kuidas teha koostööd, kui partner on palju suurem?
    Joonis 1. Eesti asend ettevõtete ja ülikoolide koostöö valdkonnas võrdluses teiste Euroopa riikidega. Koostatud Maailma Majandusfoorumi andmekogumi „Global Competitiveness Historical Dataset 2017“ alusel. Võetud artiklist Ashyrov et al., 2019.1

    Kuidas teha koostööd, kui partner on palju suurem?

    Teaduspõhise majanduse käekäik sõltub sellest, kas väikeettevõtted ja teadusasutused õpivad koostööd tegema.

    Maaja Vadi, Sigrid Rajalo
    5 minutit
  • Eesti ravimtaimedest
    Etnomeditsiini mõneti soisel ja udusel, kuid ometi väga elutervel kaldal võib ravimtaimeks pidada mis tahes taime või „taime“ (samblikku, sammalt või seent), mis mingilgi viisil kellegi mis tahes tervisevaevust on leevendanud või koguni ravinud. Põhjus on lihtne: rahvameditsiini maailmavaates on subjektiivne primaarne.
    Erakogu

    Eesti ravimtaimedest

    I osa. Sild üle vaevavete ehk Kuidas murda etnomeditsiini koodi

    Ain Raal, Kristel Vilbaste
    9 minutit
  • Ei lähe meil meelest üks puuke seal Tallinna linnas
    Goethe hõlmikpuu luuletus noorele armsamale Marianne von Willemerile, luuletusel on eesti keeles koguni kaks tõlget.
    Wikimedia Commons

    Ei lähe meil meelest üks puuke seal Tallinna linnas

    Kasvav linnastumine toob kaasa suurema vajaduse elamis- ja äripindade järele ning ühes sellega sagenevad väärtuskonfliktid. Neil juhtudel on linnapuud sageli sotsiaalsete „päästikute“ rollis.

    Heldur Sander
    10 minutit

  • In memoriam Ilmar Koppel

    Ilmar Koppel
    16. I 1940 – 9. I 2020
    Vaid mõni päev enne oma 80. sünnipäeva lahkus meie seast väljapaistev keemiateadlane Ilmar Koppel. Võrus sündinud tulevane akadeemik lõpetas 1958 Puurmani keskkooli esimese lennu ja 1963 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. Pärast aspirantuuri orgaanilise keemia kateedri juures kaitses ta 1969. a teaduste kandidaadi (praeguse arusaama järgi PhD) töö. Tollases teadusmaailmas tähendas tippklassi aga alles teaduste doktori kraadini jõudmine, mis nõudis…
    3 minutit
Sirp