Toeta

Teadus

  • Euroopa teaduste akadeemiate regeneratiivmeditsiini tulevikuvisioon
    Regeneratiivmeditsiini tulevikku käsitleva visioonidokumendi „Challenges and potential in regenerative medicine. EASAC policy report 40“ June 2020. ISBN 978-3-8047-4144-7 on ühiselt koostanud Euroopa akadeemiate teadusnõukoda (European Academies’ Science Advisory Council, EASAC) ja Euroopa Meditsiiniakadeemiate Föderatsioon (Federation of European Academies of Medicine, FEAM). FEAM ühendab peale meditsiiniakadeemiate ka klassikaliste teaduste akadeemiate arstiteaduste osakondi, veterinaaria ja farmaatsia akadeemiaid.

    Euroopa teaduste akadeemiate regeneratiivmeditsiini tulevikuvisioon

    Euroopa komisjonil on võimekus tagada innovatiivsete ravimite ja ravimeetodite kättesaadavus Euroopas vastava regulatiivse raamistiku loomise kaudu.

    Eero Vasar, Tarmo Soomere
    5 minutit
  • ,

    Neenetsi laulud ja „Kalevala“

    Kaemuslikult seotud soome ja neenetsi jumalad on ühtviisi natuke meelevaldsed, kirgedest pimestatud ja nendest kõnelevas laulus on tõde ja kunstipärane mõnutunne harmooniliselt ühendatud.

    Otsides tõendeid soome-ugri animismi üldjoontest on hea vaadelda eeldatavaid äärmusi. Need vana aja ühtsuse ilmingud ei pruugi tänapäeval enam välja paista, ent annavad võimaluse igapäevaelus ära tunda asjaolud, mis soome-ugri maailmapildi seoseid kinnitavad. Selliseid kokkupuutepunkte tõestada on ebatõenäoline, need…
    Art Leete
    3 minutit
  • Pealelend – Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president
    Eesti Teaduste Akadeemia

    Pealelend – Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president

    Kas säärase visioonidokumendi koostamise puhul on tegu unikaalse või tavapärase sündmuse ja reaktsiooniga kahe Euroopa teaduste akadeemiate föderatsiooni poolt?
    Euroopa teaduste akadeemiad otsustasid just 20 aastat tagasi ühendada oma jõud, et pakkuda tippteaduse tuge poliitikakujundajatele ja sõnastada akadeemiates kontsentreerunud tarkus Euroopa tasemel…
    Lea Larin
    1 minut
  • Meelitamise maagia
    Joonis. Pugemise keerukuse ja juhtorgani liikmeks saamise vahelised seosed.2

    Meelitamise maagia

    Uuringute tulemused näitavad, et tagasihoidlik, peen ja osav meelitamine mõjub väga hästi.

    Maaja Vadi, Krista Jaakson
    4 minutit
  • Pealelend – Akadeemik Eero Vasar, Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor
    Eesti Teaduste Akadeemia

    Pealelend – Akadeemik Eero Vasar, Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor

    Millises seisus on regeneratiivne meditsiin maailmas ning kas Eestis ka sellega tegeldakse?
    Võib öelda, et regeneratiivse meditsiini puhul on tegemist nagu uinuva kaunitariga, kes ootab vallapäästmist Morpheuse riigist. Kindlasti on siin tegemist omade ohtudega. Ameeriklastele teeb muret, et hetkel pakutakse väga sageli…
    Lea Larin
    2 minutit
  • E-õppest õppejõuna
    Kuvatõmmis õppekeskkonnast

    E-õppest õppejõuna

    Ülikoolidel on e-õppest palju õppida, loodetavasti ei domineeri arusaam, et kõik läks hästi – mõne kuuga tehti seda, mida ei suudetud viimase kümne aastaga.

    Eneli Kindsiko
    7 minutit

  • Tudengina distantsõppel

    Soov parandada koolinoorte PISA testi tulemusi või meelitada Eesti ülikoolidesse välistudengeid ei vii haridussüsteemi edasi. Brändi Education Nation toel tuleb olla maailmas teerajaja.

    Eestil on e-riigi (e-Estonia) maine, kuid kas haridussüsteem suudab distantsõpet jätkata ja missugust mõju avaldab selline õppimis- ja õpetamismeetod edaspidi?
    Tulenevalt e-Estonia aluspõhimõttest ja soovist luua digiühiskond peaksime toetuma turvalisele, tugevale infrastruktuurile, paindlikkusele ja efektiivsusele.1 Kui tegevuspõhimõtteid lihtsakoelisemalt selgitada, tähendab…
    Els Maria Metsmaa
    4 minutit

  • Kas ettevõtete rahvusvahelistumine on seotud palgaebavõrdsusega?

    Sooline palgalõhe ja ettevõtete välisosalus

    Eesti on Euroopa Liidus püsivalt suurima meeste-naiste palgalõhega riik ning suurima palgalõhega maid ka OECD riikide seas. Eurostati andmetel teenisid naised 2018. aastal Eestis palka keskmiselt 77 eurot iga mehe teenitud 100 euro kohta. Ometi jääb suur osa sellest palgalõhest nii Eestis kui ka mujal maailmas selgitamata tavapäraste sotsiaalteadlaste palgalõhe uurimiseks kasutatavate näitajate abil, nt meeste ja naiste…
    Jaan Masso, Priit Vahter
    5 minutit
  • Eesti linn ja maa 2020
    Eesti linnasüsteem alates 2000 elanikust, 2019. a rahvaarvu alusel.
    Allikas: Statistikaamet

    Eesti linn ja maa 2020

    Strateegilisi valikuid ruumilise õigluse nimel tuleb Eesti tasakaalustamiseks teha sel kümnendil. Lisada kriitilist massi ja kvaliteeti kestlikuks arenguks maakonnalinnades ja maakohtades.

    Antti Roose
    3 minutit

  • Omand, vara ja asi. Mis teeb muret?

    Intellektuaalse omandi kaitse saab põrgulikuks seeläbi, et ühiskond jätab sätestamata, millises arengufaasis muutub looming kaitset vajavaks intellektuaalseks omandiks.

    Me ujuksime määratule merele, kui hakkaksime siinkohal arutama, mis on intellektuaalne omand formaaljuriidilises mõttes ja kuidas käib selle kaitsmine. Praktilisem on leppida järgnevalt kokku, et intellektuaalse omandina võib käsitada kõike, mille loojaks on inimene, kelle autorsus on kindlaks tehtav, kuid ka määratletav näiteks omandi…
    Peeter Olesk
    5 minutit
Sirp