-
Kui palju haiguste ja väärarengute geneetilisi põhjusi teatakse ja kas kõik on geenianalüüsiga määratavad?
Laias laastus umbes 20% juhtude kohta. See on hinnanguline, tegelikult ei tea me enamiku haiguste põhjusigi. On siiski haigusi, mille puhul on geneetilise testiga võimalik hinnata selle tekkimise tõenäosust. Näiteks diabeet ja mõned vähid.
Millal hakati maailmas ja millal Eestis haigusi või kalduvust haigusele geneetiliselt diagnoosima?
Haiguste diagnostikas kasutatakse geneetikat juba ammu. On olemas haigusi,…
-
Kõik me tahame olla terved. Eriti hirmutab meid väljavaade haigestuda mõnda raskesse haigusse, nt kasvajalistesse haigustesse. Sedamööda, kuidas lisandub uut informatsiooni meie rakkude, kudede ja organite funktsioneerimise kohta, ootame ka rohkem võimalusi haiguste ravis, eriti nende riskide määratlemisel, ja mis eriti oluline, haiguste vältimisel.
Kas vähk on pärilik? Küsimus on väga sage nii inimese mõtetes kui ka uurijate arutlustes. Jah ja ei. Tänapäeva teadmised annavad nn…
-
Nimelt avastas lõvi väga kiiresti, et tal on võimalus panna mind kramplikult hüplema vähemalt kord päevas. Hommikul tööle tulles pidin mööduma tema aedikust, lähenedes sellele tellistest umbseina poolt. Kui astusin seina varjust trellitatud aedikuosa ette, sain igal hommikul võimsa ehmatuse osaliseks: seal ootas isalõvi, nina vastu trelle. Ootas just nimelt mind, ja seda täiesti kindla kavatsusega möirata just selsamal hetkel, kui ma hakkasin nähtavale ilmuma. Tavaliselt…
-
Kui valida üldistest teaduse taset näitavatest mõõdikutest riigi ja teadlaskonna füüsilisest suurusest ehk vähim sõltuv, võiks selleks olla üle kõigi teadusvaldkondade keskmistatud teadusartikli keskmine tsiteeritavus (artikli keskmine mõju, ingl impact). 150 lävendi ületanud ja ritta seatud riigi seas on Eesti peaaegu 50. kohal (1. VII 2013 statistika põhjal jagame 10,09 tsiteeringuga 51.–52. kohta Lichtensteiniga Boliivia järel). Oma suure naabri Venemaa leiame 130. kohalt Leedu (5,31) ja…
-
Mulle tundub, et ka Peeter Olesk ei ole päris hästi aru saanud, mis Venemaa teaduses toimub. Ma olen sügavalt veendunud, et 28. juunil 2013. aastal Venemaa valitsuse algatatud Venemaa teaduste akadeemia likvideerimise kava ei sündinud murest teaduse kehva seisu või taristu (kiirendid jms) ebatõhusa kasutamise pärast. Siseringis teavad kõik, et reformi tegelik algataja on Kurtšatovi instituudi direktor Mihhail Kovaltšuk, kes oli järjekordselt läbi kukkunud täisakadeemikuks valimisel.…
-
Seda kutsutakse punanihkeks ja see ongi selge kinnitus paisuva universumi kohta. Paisumiskiirus on teada ja seetõttu saab eeldada, et mingil hetkel sai see paisumine alguse. Seda hetke on hakatud kutsuma Suureks Pauguks. Einsteini üldrelatiivsusteooria andis võimaluse see nullpunkt ja alghetk välja arvutada. Esmalt oli see arvutus küllalt ebatäpne, kuid mida täpsemalt suudeti hinnata universumi alghetke, seda rohkem tekkis ka kosmoloogilisse käsitlusse vastamata küsimusi ja paradokse. Tähtedes…
-
Paleogeneetika näitab, et ei kütid-korilased ega isegi mitte vaaraod olnud geneetiliselt sarnased tänapäeva inimestega. Inimsugu on vahepeal agraarühiskonnaga paremini kohastunud. Hüpoteetiliselt võivad paikne eluviis, tihe asustus ja varade akumulatsiooni potentsiaal olla meis välja kujundanud erakordse töökuse, kuulekuse, ihnsuse, vastupanu nakkushaigustele, aga ka innovatiivsuse. Stabiilses keskkonnas ei tarvitse bioevolutsioon edeneda, kuid meie liigil pole stabiilsust viimasel ajal olnud. Kuna kultuur on geenide loodusliku valiku keskkonda tohutult muutnud,…
