-
Eesti teadus on läbi teinud tohutu kasvu, aastail 2000–2011 kokku kümnekordseks, rahaliselt keskmise kasvutempoga üle 20% aastas. Missugune eluvaldkond ei sooviks sellist kasvu? Siiski-siiski, mõned kõrvaltvaatajad küsivad, kas pole see ohtlik või võimalikki. Mõned seesolijad ei ole õnnelikud. Teised muidugi on.
See kasv on olnud väga ebaühtlane, kõige suurem kasv on olnud erasektoris. See näitab ka riigi poliitika edu, kuid tänada selle eest tuleb ettevõtjaid. Mõnel viimasel…
-
Eesti teadus on läbi teinud tohutu kasvu, aastail 2000–2011 kokku kümnekordseks, rahaliselt keskmise kasvutempoga üle 20% aastas. Missugune eluvaldkond ei sooviks sellist kasvu? Siiski-siiski, mõned kõrvaltvaatajad küsivad, kas pole see ohtlik või võimalikki. Mõned seesolijad ei ole õnnelikud. Teised muidugi on.
See kasv on olnud väga ebaühtlane, kõige suurem kasv on olnud erasektoris. See näitab ka riigi poliitika edu, kuid tänada selle eest tuleb ettevõtjaid. Mõnel viimasel…
-
Kui lugeda kokku kõik täiskasvanud inimese rakud, siis on tulemuseks neljateistkümne nulliga lõppev arv. Kui mõelda, et nad kõik on tekkinud vaid ühestainsast rakust, viljastatud munarakust, siis on see hulk üsna aukartustäratav. Ent lisaks kõigele peavad need rakud ka omavahel suhtlema, et alluda organismi kui terviku vajadustele. Näiteks vigastuste puhul tuleb teatud rakkudel hakata haava parandama ja armkude tekitama, paljud närvirakud toimivad mingi informatsiooni edastajana ning…
-
Kui lugeda kokku kõik täiskasvanud inimese rakud, siis on tulemuseks neljateistkümne nulliga lõppev arv. Kui mõelda, et nad kõik on tekkinud vaid ühestainsast rakust, viljastatud munarakust, siis on see hulk üsna aukartustäratav. Ent lisaks kõigele peavad need rakud ka omavahel suhtlema, et alluda organismi kui terviku vajadustele. Näiteks vigastuste puhul tuleb teatud rakkudel hakata haava parandama ja armkude tekitama, paljud närvirakud toimivad mingi informatsiooni edastajana ning…
-
Kui siil sai päästa Kalevipoja ja haned Rooma, kas siis arvud saavad päästa inimese? Vastus on mul valmis: saavad küll, kui tegu on Ernst Öpikuga.
Kuid peame olema valvel: on olemas oluline arv. Ja vähem ning veel vähem oluline arv ja ebaoluline arv. Ning on olemas imearv, mis teeb olulise ja ebaolulise arvu vahel vahet.
Imearve tabavad vaid imemehed. Kõigearvulised ja kõrgearvulised imemehed.
Ernst Öpik, 120 aasta eest 22.…
-
Inimese heaolu sõltub mitme teguri koosmõjust. Peale otseste bioloogiliste faktorite on heaolutunde tekkimises oma osa elustiilil. See tugineb omakorda regulaarsel ja mitmekülgsel treeningul, õige spordiala valikul, teadlikul ja tervislikul toitumisel. Väga suur osa on pärilikkusel ning on teada, et nii sportlikud võimed, eelsoodumus haiguste tekkeks kui ka kehakaal kujunevad mitme geeni koosmõjul. Seega on ümbritseva keskkonna kõrval geenidel tähtis osa inimese füsioloogiliste eelduste realiseerumisel ja iseärasuste…
-
Kaks mütsi
Inimesi, kes tarkvarast turvaauke otsivad, on igasuguseid. Üldjoontes jagatakse neid „mütsi värvi” järgi. „Valge mütsiga” on need, kes otsivad auke kas tarkvara tootja teadmisel ja palgal või siis eesmärgiga teavitada tarkvara tootjat. Põhiliseks sissetulekuks on neil turvaauditite teostamine ja mõned neist töötavad ka viirustõrje tarkvara tootvates ettevõtetes.
„Musta mütsiga” turvaaukude otsijad kasutavad oma teadmisi troojalaste ja muu pahavara tootmiseks või müüvad enda leitud turvaauke mustal turul…
-
Intervjuu siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse küberturbeosakonna juhi Agu Kivimäega.
Peaasjalikult Ameerika Ühendriikide eriteenistustega seotud juhtumite avalik kajastamine kipub jätma mulje, nagu muude riikide, näiteks Venemaa või Hiina, ei toimetagi kübermaailmas. Loomulikult see nii ei ole. Infosõja kombestik kujunes külma sõja aastatel ja tänapäeval on samalaadne olukord kübermaailmas, kus ei ole häid ja halbu, vaid hulgaliselt pulbitsevaid huvisid.
Sirbi küsimustele vastas siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse küberturbeosakonna juht Agu Kivimägi.
Luurajad…
-
IPCC viienda aruande täisversiooni (neli osa, kokku umbes 2500 lehekülge) valmimine võtab veel aega ja selle viimane osa avaldatakse eeldatavasti 2014. aasta oktoobris. Jutuks olev kokkuvõte ise baseerub enam kui 9200 teadusartiklil, millest kolm neljandikku on uued, st avaldatud pärast neljanda kliimaaruande väljatulekut 2007. aastal. Aruande koostamises osales 259 juhtivat kliimateadlast 39 riigist. Teadlaste tööd koordineeris Berni ülikool Šveitsis.
Aruandes öeldakse selgelt, et Maa atmosfääri soojenemine, mis…
-
Kõigepealt peab autor imelikuks seda, et teadusasutused nõuavad välismaalt tulijatelt doktorikraadi, kuna me teame ise, kes on tegija. Iseenesest on see õige, et arvestatakse kandidaadi varasemate saavutustega, kuid kraadi nõue tuleneb teadus- ja arenduskorralduse seadusest. Selles on toodud ametikohad, millele kandideerimiseks on vaja Eesti doktorikraadi (dr. philos.ehk PhD) või samaväärset teaduskraadi. Kraadide vastavust kontrollib Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus (ENIC/NARIC). Eesti on liitunud kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate…
