-
Pluralism on õrn maailmavaateline instrument, mille tasakaalu saab kergesti rikkuda. Peale monismi ja dualismi on pluralismi vaenlasteks veel universalism, absolutism ja relativism. Võib ka esitada kahtluse, kas pluralism üldse võimalikuks osutub või on see lihtsalt üks nendest mehhanismidest, millega opereeritakse oma mõtlemise platonistlikke ideaale. Kas puhtal kujul jääb see ainult teoreetiliseks kategooriaks, kuna kaldub muutuma kohe, kui seda teiste kategooriatega läbi proovitakse. Näiteks, kas juba väide…
-
Kuid ülikoolide juhtimisproblemaatika ei piirdu üksnes teadustöö administreerimisega – see on vaid üks teiste ja mitte vähem vastuoluliste strateegiliste tegevussuundade hulgas. Kõrghariduses toimuv on ärgitanud diskussioone ning nii mõnigi seisukoht on olnud üsnagi intrigeeriv. Näiteks Tartu ülikooli visioonikonverentsil ütles Jaak Aaviksoo: „Üleilmastuvas ja lamestuvas maailmas tuleb üha enam tähelepanu pöörata sellele, et ainuüksi tõejumala kummardamisest ei piisa, sest tõejumal on vaene.”
Ettekandes ei täpsustatud, kes või mis…
-
Üks, mis kõiki selleaastasi kandidaate ühendab, on hea vaist minevikulise ja olevikulise ainese vaheliste seoste nägemisel. Kõigil neil on pikk arhiiviainesega töötamise kogemus, millele lisandub huvi kõige tänapäevase, s.o käesoleval hetkel alles tekkiva vastu. Tulemuseks on vägagi põhjalikud ja põnevad käsitlused teatud narratiivide või mõtlemisviiside (taas)aktualiseerumisest eri ajastutel, meediumides ja sotsiaalsetes kontekstides. Piret Voolaiul ilmus möödunud aastal artikkel, kus ta võrdleb Facebooki ahelpostitusi varasema nn taevakirjade…
-
Uurimisprogramm nuditakse projektiks
Muudatused teaduse rahastamises tõid endaga kaasa põhimõttelist laadi ümberkorraldusi. Kui sihtfinantseerimise saamiseks oli ideaaljuhul aluseks korralik uurimisprogramm, siis nüüd on võetud kurss projektiteadusele. Uurimisprogrammi tunnuseks on eelkõige pikem tulevikuvaade, eesmärk arendada teatavat kontseptsiooni või midagi olulist teada saada ilma otsese ajalise piiranguta, aga ka oodatavate tulemuste skitseerimine vaid kvalitatiivsel kujul. Projektile on omane kindel ajaline ulatus, tehtava töö suhteliselt täpne kvantifitseerimine ning oodatavate tulemuste…
-
Mõjusa sideme loomine poliitika ja teaduse vahele ei ole kerge.
On tavapärane, et kui poliitikud sattuvad väisama Tartu ülikooli, minnakse pealinna tagasi heade ja tarkade ning pealtnäha värskete mõtetega. Ei olnud erandiks ka paari kuu tagune Taavi Rõivase kui peaministri esimene visiit ülikoolilinna. Pärast kohtumist majandusteaduskonna ja ülikooli juhtkonnaga tõdeti, et tuleb otsida uusi võimalusi ülikoolide ja riigi tihedamaks koostööks, ning peaminister teatas, et teaduspotentsiaali…
-
Uued teadusuuringud viitavad, et alateadlikult loetakse teise inimese lõhnast nii mõndagi huvitavat välja.
Kõikidest inimahvidest on just inimene kõige rikkalikumalt varustatud igasuguste kehalõhnu tekitavate näärmetega. Seega peaks lõhna kaudu olema võimalik saada potentsiaalsete sigimispartnerite kohta palju huvitavat informatsiooni. Näiteks: kui hea tervise juures ta on? Kui viljakas ta on ja millises ovulatsioonifaasis? Kuidas ta meelestatud on? Kas sinu lähedus tekitab temas positiivse või negatiivse reaktsiooni? Paraku on…
-
Meedia kui igapäevaelu rütmistaja ning tähistaja
Inimesed on maailmas ikka rännelnud, kuid hargmaisus elik sotsiaalsed sidemed mitmes kohas korraga on saanud võimenduse just tänapäevaselt infotehnoloogialt. Uus meedia pakub virtuaalse kohaloleku võimalust tähenduslikes rühmades ning rituaalsete sündmuste puhul (nt valimised), kui lähtemaa esineb jätkuvalt õiguste, võimaluste ja kohustuste allikana.1 Rändlejate ning lähte- ja sihtriikide suhted muutuvad seetõttu sageli keerukaks ning poliitikud pööravad sellele teemale üha rohkem tähelepanu, püüdes…
-
Miks on teaduseetika muutunud rahvusvahelises teaduses niivõrd aktuaalseks teemaks?
Üle kogu maailma kulutavad riigid igal aastal oma eelarvetest teadusuuringutele tohutuid summasid. Tegemist on rahaga, mida saaks kulutada muude avalike teenuste parandamiseks, nt haridus, taristu, tervishoid. Seega valitseb eelarvesummade kasutuse osas riigi tasandil alati konkurents. Samuti näeme inimeste kasvavat pettumust paljude avalikkusele teenuseid pakkuvate institutsioonide (pangad, suurfirmad ning isegi riigid) osas, kelle puhul on ilmnenud, et nad on…
-
Miks on teaduseetika muutunud rahvusvahelises teaduses niivõrd aktuaalseks teemaks?
Üle kogu maailma kulutavad riigid igal aastal oma eelarvetest teadusuuringutele tohutuid summasid. Tegemist on rahaga, mida saaks kulutada muude avalike teenuste parandamiseks, nt haridus, taristu, tervishoid. Seega valitseb eelarvesummade kasutuse osas riigi tasandil alati konkurents. Samuti näeme inimeste kasvavat pettumust paljude avalikkusele teenuseid pakkuvate institutsioonide (pangad, suurfirmad ning isegi riigid) osas, kelle puhul on ilmnenud, et nad on…
-
Ühtlustuv maailm ehk mida nad teevad meie demokraatiaga
Nende protsesside käigus on viimastel aastakümnetel väga kiiresti levinud turumajanduse põhimõtted, millega käsikäes ekspordivad majanduslikult domineerivad lääneriigid mujale maailma demokraatia kui – vähemalt väidetamisi – vabale turumajandusele ainusobiva poliitilise keskkonna ideid ja püüavad mitmesuguste (ka sõjaliste) vahenditega kaasa aidata nende rakendamisele. Ent kui liberaalsed turumajanduslikud suhted kütkestavad suurt osa maailmast, siis demokraatia vallas pole toimunud oodatud ühtlustumist. Pigem vastupidi:…