Toeta

Teadus

  • Väljavõtteid USA ja Ühendkuningriigi ülikoolide nõuetest

    Stanfordi ülikool
    • Stanfordi ülikool ei ole teadlaskonna ja väliste osapoolte konsulteerimise või konfidentsiaalsuse lepinguosaline, tal ei ole sellistes lepingutes mingeid kohustusi ega võimalikku vastutust ning ta ei saa neid õigusi ära võtta. Ülikool sellisele tegevusele kahjukindlustust ei paku.
    • Konsulteerimine on lubatud, kui teadustöötaja täistöökoha kohustused ülikooli ees on täidetud.
    • Piirangud konsultandiajale: akadeemilises veerandis on täiskohaga töötajale lubatud maksimaalselt 13 päeva konsulteerimist.
    • Üliõpilaste ja kaasteadlastega seotud piirangud:…
    3 minutit

  • Vastukaja – Katastroofi eelõhtul ühiskondlikust mõjust

    Hiljuti sai suure meediakajastuse teadlaste hoiatus inimkonnale, et kui me kohe midagi ette ei võta, siis on sellel ulatuslikud tagajärjed („World Scientists’ Warning to Humanity: A Second Notice“ BioScience, 2017). Sellele oli oma allakirja andnud enam kui 15 000 teadlast, sealhulgas ka 20 Eesti loodusteadlast. Tosin eestlast kirjeldas hiljem ajakirjanikule põhjusi, miks nad olid allkirja andnud, ning tõi välja ka 21 lihtsat nippi, kuidas igaüks saab oma käitumisega loodust…
    Raivo Kalle
    4 minutit

  • Hämaruse rahvad – Katskaride omapära meeleshoidmine

    Internet teeb katskarid nähtavaks ja pole teada, kas kõik see katskaripärane on äsja leiutatud, nagu skeptikutele meeldiks, või ürgne, nagu nad ise väidavad.

    Moskva lähistel Jaroslavli oblastis, 57 kilomeetrit pika Kadka jõe ääres elavad katskarid, kes peavad venelasi välismaalasteks. 40 kilomeetri kaugusel asuva välismaaga, mida kutsutakse „vallataguseks“, ühendab neid mugav asfalttee. Katskarisid on poolteist tuhat ja nad jagunevad mõnekümne küla vahel.…
    Art Leete
    3 minutit
  • Kui päevateest saab igavik
    Paul Ariste
    Tartu Ülikool

    Kui päevateest saab igavik

    Nostraatika on võrdlevas keeleteaduses veendumus, et indoeuroopa keeltel on oma lähimate naabritega sedavõrd olulisi ühisjooni, et on põhjust käsitleda neid keeli kokkukuuluvatena.

    Peeter Olesk
    6 minutit

  • Rahvusülikool ja XXI sajandi innovatiivne ülikool

    Volli Kalm: „Koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus ja peamine eesmärk.“

    Tartu ülikool on mõjukamaid avalikke institutsioone, mille areng ja hoiakud kujundavad kas otseselt või kaudselt Eesti riigi arengut. Alates 1. juulist 2012 juhib ülikooli Volli Kalm, kes valiti tagasi rektori ametikohale ka teiseks ametiajaks, mis algas 1. juulil 2017.
    Nimetage palun oma eelmisest rektoriperioodist kolm kõige silmapaistvamat tegu või arengusuundumust.
    Koostasime ja rakendasime…
    Margus Maidla
    11 minutit

  • Kuidas mõõta humanitaarteaduste ühiskondlikku mõju?

    Humanitaaria mõjukust tuleks mõista laiemalt, kui seda võimaldab loodusteaduste mudelist tulenev polariseerv käsitus.

    7. septembril võeti Tallinna ülikoolis kokku Eesti teadus- ja arendusasutuste korralise hindamise tulemused. Selgitusi ja nõuandeid teaduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ning teadustöö teadusliku ja ühiskondliku mõjukuse edendamiseks jagasid eri valdkondade eksperdikomisjonide juhid väljastpoolt Eestit.
    Prof Peter Jonkersi kriitilisest ülevaatest humanitaarteaduste hetkeseisu kohta jäi kõlama mõte, et humanitaarteadlased on raskustes oma töö…
    Krista Ojasaar
    12 minutit

  • Karl Siilivask 20. I 1927 – 18. XI 2017

    Eesti Teaduste Akadeemia teatab kurbusega, et üks akadeemia kauaaegsemaid liikmeid, ajaloolane Karl Siilivask lahkus meie seast oma 91. eluaastal 18. novembril 2017.
    Karl Siilivask sündis 20. jaanuaril 1927 Võrumaal õpetajate peres. Sõjasündmuste tõttu oli ta koolitee keerukas ja katkendlik ning lõputunnistuse sai ta 1945. a Tallinna 9. keskkoolist.
    Juba esimestel ülikooliaastatel sidus ta end teadusega Üliõpilaste Teadusliku Ühingu kaudu. Suur osa tema elust on seotud Tartu ülikooliga. 1951.…
    2 minutit
  • Folkloor kui kultuuri ümbritsev raam
    Simon J. Bronner: „Mis oleks, kui humanitaarteadused üleüldse pööraksid vähem tähelepanu minevikule ja kõrgelennulistele talentidele ning rohkem sellele, kuidas inimesed mõtlevad ja inimesele vääriliselt käituvad?”
    Erakogu

    Folkloor kui kultuuri ümbritsev raam

    Simon J. Bronner: „Kolm folkloristlikku teemat või märksõna, mis esitavad väljakutse humanitaaria korraldusele, on demokraatia, rahvapärane ja tärkav.“

    Ülo Valk
    8 minutit

  • Ülo Lumiste 30. VI 1929 – 20. XI 2017

    20. novembril 2017 suri pärast pikka võitlust raske haigusega akadeemik Ülo Lumiste, Eesti matemaatika suurkuju, kelle loengud, õpikud ja muud kirjutised ning isiklik eeskuju on kujundanud mitme põlvkonna eesti matemaatikute suhtumist ja toonud täppisteaduste juurde hulgaliselt sädelevaid noori inimesi. Tema endiste õpilaste seas on ka praegune teaduste akadeemia president.
    Akadeemik Ülo Lumiste sündis 30. juunil 1929 Vändras. Tema süda kuulus matemaatikale juba varases nooruses. Ta ise on…
    2 minutit
  • Põlevkivist elektri tootmisest on kujunemas piinlik igand
    Praegune elektritootmistaristu, kus ~84% ulatuses kogu tootmisvõimsusest toetub taastumatutele energiaallikatele, ei ole kestlik. Kohtla-Järve põlevkivitööstus.
    Piia Ruber

    Põlevkivist elektri tootmisest on kujunemas piinlik igand

    Eesti on maailmas inimese kohta õhku paisatava süsihappegaasi hulga poolest selgelt paha poisi rollis, seepärast on aeg seada eesmärk uueks tiigrihüppeks.

    Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
    6 minutit
Sirp