Toeta

Teadus

  • Võidujooksu asemel võimalused
    Allikas: Eesti Teadusagentuur

    Võidujooksu asemel võimalused

    Valitseva pragmatismi tuules, tiivustatuna SKT kasvust, küsitakse ikka ja jälle: mida saab teadusele antud raha eest?

    Jüri Engelbrecht
    9 minutit

  • Noorte teadlaste hääl

    Els Heinsalu: „Toimub teaduse ja hariduse, seeläbi kogu ühiskonna ja riigi kahjustamine ja hävitamine.“

    Viimasel aastal on üha sagedamini kõlanud noorte teadlaste hääl, juhtides tähelepanu teadus- ja kõrgharidus poliitilistele valupunktidele. Eelmisel nädalal avaldas Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) pöördumise valitsuse ja riigikogu poole, milles kutsub lubadust täitma ja eraldama juba järgmise aasta riigi- ja kohalikust eelarvest teadus- ja arendustegevusele üks protsent SKTst. Sama loosungi…
    Piret Suurväli, Lea Larin
    4 minutit
  • Juhtimise võlu ja valu
    Wang Zi Won. Mehaaniline avalokitešvara. Uretaan, metall, masinaosad ja elektroonika, 2011. Huue galerii.

    Juhtimise võlu ja valu

    Kindel finantsplaan ja ärimudel ei taga edu, jätkusuutlikud organisatsioonid peavad keskenduma ka pehmetele väärtustele, looma inimese füüsilist ja vaimset tervist toetava töökeskkonna.

    Jaana Sepp, Piia Tint
    9 minutit

  • Mure metsa pärast – kuidas juurdekasvu arvutatakse?

    Arengukavas on optimaalse raiemahuna kirjas 12–15 miljonit tihumeetrit aastas ning keskkonnaministeeriumi hinnangul aastatel 2021–2030 mahud palju ei muutu.

    Peagi hakatakse põhjalikumalt arutama metsanduse arengukava järgmiseks kümnendiks. Juba praegu on arutelu tulipunktis raiemahtude kavandamine. Praeguses arengukavas on optimaalse raiemahuna kirjas 12–15 miljonit tihumeetrit aastas ning keskkonnaministeeriumi esindaja on oletanud, et aastate 2021–2030 arengukavas need mahud palju ei muutu.1
    Hiljaaegu väljendas teaduste akadeemia looduskaitse komisjon arvamust, et raiemahtude võrdlemine metsa juurdekasvuga…
    Kaisa Berg
    4 minutit
  • Teod – meile lähedal, ent siiski vähetuntud
    Liina Remm Valgevenes rabajärve ääres.
    Tanja Kapitonova

    Teod – meile lähedal, ent siiski vähetuntud

    Liina Remm: „Tigude uurimine on mõnes mõttes aristokraatlik tegevus. Härrasrahvas on nende kodasid juba ammustest aegadest kollektsioneerinud.“

    Ulvar Käärt
    8 minutit
  • Paberid, kontserdid ja patriotism – kuidas elab PhD Venemaal?
    Ülikooli pääseb ainult lubadega. Kõikidesse neist. Ainus autorile teadaolev erand on Peterburi Euroopa ülikool.
    Erakogu

    Paberid, kontserdid ja patriotism – kuidas elab PhD Venemaal?

    Venemaal teid ei oodata ja teie üle ei rõõmustata. Keskmine ülikool ei ole valmis võtma tööle doktoreid välismaalt ega tahagi neid võtta.

    Irina Rudik
    7 minutit
  • Täielik Albats
    Avatud Eesti Fond korraldas 18. augustil 2017 Käsmus juba IV aastat traditsiooniks kujunenud aruteluõhtu „Venemaa hääled“. Alapealkirja „Vaba sõna võimalikkusest“ all astusid publiku ette Jevgenia Albats ning krimmitatarlasest ajakirjanik ja kodanikuaktivist, krimmitatarlaste telekanali ATR asejuhataja Aider Muždabajev. Jevgenia Albats: „Autoritaarne režiim laguneb mitte välisjõudude mõjul, vaid eliidi lõhenemise tagajärjel.“
    Tõnu Hellam

    Täielik Albats

    Poliitikapublitsist ja ühiskonnategelane Jevgenia Albats: „Propaganda peaülesanne ei ole mitte petta vaatajat või lugejat, vaid ära hoida kollektiivne tegutsemine.“

    Mihhail Trunin
    12 minutit
  • Stephen Hawkingi fenomen: mis teeb teadlasest suure teadlase
    Stephen Hawking 8. I 1942 – 14. III 2018
    SWNS.com / Scanpix

    Stephen Hawkingi fenomen: mis teeb teadlasest suure teadlase

    Inimesed on õppinud mõõtma väga paljusid asju ja see tegevus meeldib neile. Nii väga, et tahetakse mõõta ka seda, mida päris hästi mõõta ei saa. Näiteks: kes on kõige suurem teadlane ja kas teadlane A on parem kui teadlane B. Sobivamate…
    Jaan Kalda
    4 minutit

  • Hawkingi saavutused universumi mõtestamisel on nagu mälestuskivid

    Stephen Hawking õppis matemaatikat ja füüsikat Oxfordi ülikoolis 1959–1962 ning kosmoloogiat doktorantuuris Cambridge’i ülikoolis. Hawkingi meelest oli just kosmoloogia see, kus Einsteini gravitatsiooniteooria täpne matemaatika tõotas anda kõige selgema vaate kogu universumile. Doktoritöö „Paisuva universumi omadused“ kaitses ta 1965. aastal.
    Gravitatsiooniteooriasse kuuluvad ka tema edasised teedrajavad tööd, kus teooriavõrranditest lähtudes on ennustatud uusi ja ootamatuid nähtusi. Nimetame olulisemad tema mõttekonstruktsioonidest, mille vastu teadlased, ja mitte ainult nemad,…
    Piret Kuusk
    3 minutit

  • Cambridge, Stephen Hawking ja aheldamata mõtted

    Möödunud nädalal 14. märtsil 2018 tuli teade, et surnud on üks meie aja suurimaid mõtlejaid Stephen Hawking. Tema hämmastav elutee ja võitlus raske haigusega on näide, kuidas inimvaim on suuteline tegutsema hoolimata füüsilisest piiratusest.
    Ma ei hakka analüüsima singulaarsusteoreeme ja mustade aukude kiirgusmehhanismide omapära, millega Stephen Hawking teadusmaailmas kuulsaks sai. Ma kirjutan neid ridu puht emotsionaalsel pinnal seetõttu, et olen töötanud Cambridge’is Stephen Hawkingiga ühes teaduskeskuses…
    Jüri Engelbrecht
    3 minutit
Sirp