Toeta

Sotsiaalia

  • Nõnda arvas Käbin …
    Johannes Käbin (tammele lähim) koos seltsimeestega Vana-Antsla pargis 1978. aastal.
    Aleksander Kaasik / Wikimedia Commons

    Nõnda arvas Käbin …

    „Mida Käbin arvab?“, „ma kaeban Käbinile“, „kas te Käbiniga olete rääkinud?“ – need olid Eesti NSV poliitleksika igapäevased fraasid rohkem kui veerandsajandi jooksul.

    Jaak Allik
    9 minutit

  • Kas surra või armastada?!

    Meil on hirmsasti vaja olla teistega koos ning meile oluliste inimeste puhul lähemal kui meeter. See on sama eluline vajadus kui hingamine.

    Paolo Giordano, Nakkuse kütkes. Elu taudi ajal. Itaalia keelest tõlkinud Kaidi Saavan, toimetanud Teele Saul, kujundanud Villu Koskaru. Tänapäev, 2020. 64 lk.
    Elo Selirand, Koroonalahing Kuressaare haiglas. Toimetanud Mari Karlson, kujundanud Virge Ilves, kaaneillustratsioon Oskar Suurorg. Elu eesliinil. Tänapäev, 2020. 176 lk.
    Kas surra või armastada?! Nii…
    6 minutit
  • Mälupiltidest elufilosoofia
    Margus Mikomägi valutab südant maailma pärast, kus valitseb pealiskaudsus, kõike ühetaoliseks muutva kapitalismi võim, tarbimishullus ja ükskõiksus mineviku suhtes.
    Eero Vabamägi/Postimees/Scanpix

    Mälupiltidest elufilosoofia

    Mingi hinna eest ei tohi taganeda oma ideaalidest. Nagu on sõnastanud Artur Alliksaar: „sa katsumuste koledusi talud / niikaua, kui sus virgub unelmaid“.

    Joonas Vatter
    7 minutit
  • ,

    Goethet lugedes: teadmiste juurdekasv tähendab rahutuse juurdekasvu

    Ma pole kindlasti maailma väärtkirjanduse tõsine lugeja, ehkki suur lugeja. Enne lõplikku lahkumist tahaksin kangesti veel teada saada, mis viimasel sajal aastal meie lähiümbruses (ka seoses Eestiga) on ikka sündinud. Venemaa üha avanevad salaarhiivid on siin ajaloolastele võrratu allikas. On, mida lugeda! Paraku võtsin seekord raamatukogust Johann Wolfgang von Goethe „Oma elust. Luule ja tõde“ – äsja Ilmamaalt Ilmar Vene tõlkes ilmunud raamatumüraka (900 lk). Esmalt…
    Peep Leppik, teadlasest koolmeister
    2 minutit
  • Moskva küll keelas, aga ka muutused said alguse sealt
    Bernardas Bučas’i ja Petras Vaivada skulptuur “Põllumajandus” (1952) Vilniuses.
    Wikimedia Commons

    Moskva küll keelas, aga ka muutused said alguse sealt

    Kunstiinstitutsioonides väljendati korduvalt vajadust selgete ja täpsete instruktsioonide järele, kuidas teostada eksimatult ette nähtud ideoloogiline ja metodoloogiline pööre.

    Epp Annus
    13 minutit
  • Nõukogude perioodi uurimine on kui paraneva haava lahtikiskumine

    Nõukogude perioodi uurimine on kui paraneva haava lahtikiskumine

    Sakslane oli viisakas oma soovidega, venelane kükitas kombetult kuhu tahtis.

    Kärt Kelder
    5 minutit
  • Rõõmu radu rännates
    Marju Lepajõe: „Keda jätaks ükskõikseks Heinrich Friedrich Wilhelm Geseniuse heebrea keele 908-leheküljeline õppevahend?“ Teda küll ei jätnud külmaks.
    Margus Ansu Postimees Scanpix

    Rõõmu radu rännates

    Klassikaline haridus ei lase ka akadeemilise elu hooajalisi haigusi tõsiselt võtta: töötatakse edasi justkui teises ajas, sest elataksegi teises ajas.

    Toomas Paul
    9 minutit
  • Eesti kõrgharidus vajab muudatusi
    Eesti kõrghariduses valitseb lai sooline lõhe. 25−64aastastest naistest on kõrghariduse omandanud 45% (OECD keskmine 34%), kuid meestest vaid 28% (OECD keskmine (30%). Pildil tudengid Kunda rannas 1920. aastate II poolel.
    Eesti üliõpilaste seltsi „Veljesto“ fotoalbum.

    Eesti kõrgharidus vajab muudatusi

    Kõrghariduse kvaliteedi allakäik on ilmselge, seda ei ole teadaolevalt eitanud ükski vähemalt paarkümmend aastat ülikoolis töötanud õppejõud.

    Jaak Valge
    5 minutit

  • Lotmani kultuurisemiootika ja mälu-uuringud

    „Kultuur, mälu ja ajalugu: esseid kultuurisemiootikast“ teeb inglise keeles esimest korda kättesaadavaks valiku Lotmani hilisema perioodi töid eesmärgiga asetada need dialoogi mälu-uuringute ja kultuuriajalooga. Kogumiku 14 artiklit on ilmunud ajavahemikus 1979–1995 ning jaotatud kolme teemaplokki: kultuur, mälu ja ajalugu. Eesti lugejaskonnale on suurem osa neist tekstidest tuttav kogumikest „Semiosfäärist“, „Hirm ja segadus“ jm. Uue rõhuasetusega ja saadetuna Marek Tamme teoreetilist raami pakkuvast sissejuhatusest ning Mihhail Lotmani…
    Merit Rickberg
    4 minutit
  • Eesti ajaloomälu ja venelased kui kasutamata võimalus
    Kui otsida kohalike venelaste omaks võetud traditsioone, siis üks neist on igal tallinlasel selgelt silme ees: koolilõpu- ja pulmapilte tehakse Russalka trepiastmetel. Narva praktika on selles osas küsitavam. Sealsed abiellujad kipuvad ennast pildistama hoopis Teise maailmasõja mälestusmärgi ees ja selleks on postamendile paigutatud T-34 tank.
    puhkaeestis.ee

    Eesti ajaloomälu ja venelased kui kasutamata võimalus

    Eesti venelastel puuduvad nende endi loodud tüvitekstid. Meie venekeelsete inimeste identiteedi on konstrueerinud välised mõjutajad.

    Ivan Lavrentjev
    7 minutit
Sirp