$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

„Mida Käbin arvab?“, „ma kaeban Käbinile“, „kas te Käbiniga olete rääkinud?“ – need olid Eesti NSV poliitleksika igapäevased fraasid rohkem kui veerandsajandi jooksul.
Meil on hirmsasti vaja olla teistega koos ning meile oluliste inimeste puhul lähemal kui meeter. See on sama eluline vajadus kui hingamine.

Mingi hinna eest ei tohi taganeda oma ideaalidest. Nagu on sõnastanud Artur Alliksaar: „sa katsumuste koledusi talud / niikaua, kui sus virgub unelmaid“.

Kunstiinstitutsioonides väljendati korduvalt vajadust selgete ja täpsete instruktsioonide järele, kuidas teostada eksimatult ette nähtud ideoloogiline ja metodoloogiline pööre.

Sakslane oli viisakas oma soovidega, venelane kükitas kombetult kuhu tahtis.

Klassikaline haridus ei lase ka akadeemilise elu hooajalisi haigusi tõsiselt võtta: töötatakse edasi justkui teises ajas, sest elataksegi teises ajas.

Kõrghariduse kvaliteedi allakäik on ilmselge, seda ei ole teadaolevalt eitanud ükski vähemalt paarkümmend aastat ülikoolis töötanud õppejõud.

Eesti venelastel puuduvad nende endi loodud tüvitekstid. Meie venekeelsete inimeste identiteedi on konstrueerinud välised mõjutajad.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.