Toeta

Sotsiaalia

  • Kelle lapsed me oleme?

    Mäletan, kui kord aastaid tagasi pärast tööd Vanemuise teatri juurest Tartu linna peale vaatasin, käis korraga peast läbi küsimus: kelle laps ma õigupoolest olen? Tundus nimelt, et tean oma esi­vanematest palju vähem kui nii mõnestki inimesest, kellega ma iga päev raamatukogus tegelesin ja keda selle maa kultuuris tähtsaks peetakse. Ja kes läksid mullegi korda: mõtlesin nende mõtteid, juurdlesin nende tegude üle, võtsin nende elust eeskuju. Kui…
    Vahur Aabrams
    4 minutit
  • Konarlik teekond ratsionaalse filosoofilise süsteemi poole
    Kreeka maajumal Silenus, Dionysose kaaslane ja õpetaja: „Parim on olla mitte kunagi sündinud, olla mitte kunagi eksisteerinud, olla eimiski. Sellele paremuselt järgnev oleks surra niipea kui võimalik.“ Pompeis asuv fresko kujutamas Silenust koos hermafrodiidi ja menaadiga.
    Wikimedia Commons

    Konarlik teekond ratsionaalse filosoofilise süsteemi poole

    Inimkonna ajaloo kulu muutmiseks on kõigepealt vaja teha geneetilised muudatused, et inimkond ise ennast kogemata ega teadlikult ei hävitaks.

    Siim Pauklin
    12 minutit
  • Kas Kihnus elab üks viimaseid matriarhaalseid ühiskondi?
    Stereotüüpsed käsitlused, mille järgi on linnanaised uuendusmeelsed ja moodsad, täis pidevat võitluskihku vana ja traditsioonilise vastu, maanaised aga konservatiivsed tekitavad tõrke. Kihnu naistel on olnud Mandri-Eesti suguõdedega võrreldes rohkem vabadust. Pildil Kihnu tüdrukud.
    Wikimedia Commons

    Kas Kihnus elab üks viimaseid matriarhaalseid ühiskondi?

    Kihnus on soosuhetes suhtelise isolatsiooni ja traditsiooniliste elatusalade tõttu aastasadu püsinud muinasajast pärit egalitaarsus.

    Mare Mätas
    8 minutit
  • Hindamatu panus feministlikku antropoloogiasse
    Margaret Mead tunnistab bioloogiliste sooerinevuste olemasolu, aga kritiseerib sooga seostatavate sünnipäraste iseloomuerinevuste arusaama. Pildil Mead New Yorgi Teaduste Akadeemias 1968. aastal.
    Wikimedia Commons

    Hindamatu panus feministlikku antropoloogiasse

    Mead kritiseerib lihtsaid dihhotoomiaid, kus meeste ja naiste iseloomuomadusi vastassuunas võimendatakse.

    Terje Toomistu
    8 minutit
  • Prohvet, kes pole kuulus omal maal
    On maad võtnud veendumus, et individualistlikest väärtustest tuletatud inimõigused on üldkehtivad ja universaalsed ning nende baasil kujunenud liberaalne demokraatia on paratamatult kogu inimkonna helge tulevik. Sellest tuletatakse õigustus oma „progressiivsema“ väärtussüsteemi pealesurumiseks hoopis teistsugustele (kogukondlikele või religioossetele) väärtustele rajatud ning teises arengujärgus ühiskondadele. Pildil kaader Leonid Gaidai filmist „Kaukaasia vang“. Kaader filmist
    Kaader filmist

    Prohvet, kes pole kuulus omal maal

    Miks ei täitunud paljude lootus, et pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist jõuab kätte suurriikide konfrontatsioonita ajastu?

    Jaak Allik
    9 minutit
  • Aasia sajand IV: Myanmar – valesti kokku pandud riik
    Kas Birma jääbki pidevas eriolukorras viibivaks sõjaväeriigiks, mis isegi Aasia kõige tagurlikumate režiimide seas erilisena silma paistab? Praegu tunneli lõpus valgust ei paista. Pildil põgenikelaager Arakani osariigis Myanmaris.
    Wikimedia Commons

    Aasia sajand IV: Myanmar – valesti kokku pandud riik

    Klopsiti kokku tüüpiline postkolonialistlik bamaritest enamuse suva järgi toimiv riigimoodustis, kus vähemusrahvastel enesemääramisõigust poliitiliste vahenditega peaaegu ei ole.

    Märt Läänemets
    8 minutit

  • Ehk võib Eesti huve erinevalt mõista ja teenida?

    Jaak Allik usub, et vabad valimised võivad Venemaal praegu võimule tuua isikud ja poliitilised jõud, kes oleksid Eestile ja kogu maailmale Putinist ohtlikumad.

    Kirjutad, et teisitimõtlemine kodakondsuse küsimuses tõi Rein Müllersonile kodumaal Vene-sõbraliku maine. Tõrksus Müllersoni suhtes ulatub siiski kaugemasse aega, kui ta Eesti laulva revolutsiooni aegseid sündmusi üleliidulises ajakirjanduses räigelt nahutas. Veel 1989. aastal pidas ta Pravda artiklis mitte tegelikke vabadusvõitlejaid, vaid…
    Valle-Sten Maiste
    5 minutit
  • Sotsialismi ei saa samastada Nõukogude Liiduga
    Enne Greta Thunbergi ja Extinction Rebellioni esilekerkimist valitses kapitalistliku ja poliitilise eliidi seas kliimapassiivsus. Pildil väljasuremist vastustav performance’i-üksus „Punane brigaad“.
    Wikimedia Commons

    Sotsialismi ei saa samastada Nõukogude Liiduga

    Võrreldes Euroopaga on Ameerika teinud pandeemiast rohkem õigeid järeldusi, tõestades, et poliitilise tahte korral riigi osalus ühiskonnaelus kasvab märkimisväärselt.

    Martin Aidnik
    4 minutit
  • Nokia kukkumine olematusse ja uus tõus

    Nokia kukkumine olematusse ja uus tõus

    Nokiast võib rääkida kui pikaajalisest äriprojektide jadast, kus andekad ärimehed kaubastasid paljudel turgudel väga erinevaid tooteid.

    Alari Purju
    9 minutit

  • Metsasõjas on vaja vahekohtunikku

    Iga erimeelsus ei ole veel väärtuskonflikt. Arutelul ei tohi lasta jõuda vastandlike väärtusteni, mida ei ole tihti võimalik sünkroniseerida muidu kui sõjaga.

    „Taheti kõigiga sõbrad olla ja nüüd ei ole enam keegi kellegagi sõber“. Nõnda on kirjeldanud metsanduse arengukava (edaspidi MAK) koostamise protsessi üks endine juhtkogu liige. Mis juhtus, et hulk arukaid ja asjale pühendunud inimesi ei suutnud arengukava kokku…
    Jaanus Kangur
    4 minutit
Sirp