-
Tõnu Tannberg, Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Ago Pajur, EESTI AJALUGU. Avita, 2001. 320 lk. Andres Adamson, Toomas Karjahärm, EESTI AJALUGU GÜMNAASIUMILE. Argo, 2004. 296 lk. Lauri Vahtre, EESTI AJALUGU GÜMNAASIUMILE. Ilo, 2004. 334 lk.
Alanud õppeaasta eel ilmunud kaks järjekordset gümnasistidele suunatud ajalooõpikut, mille aines põhimõtteliselt kattub, tekitab küsimuse, kas meie paljukannatanud kodumaa ajaloo õpetamist võibki lõputult uuendada, lisades sinna sama faktoloogia põhjal uusi…
-
1. Millise hinnangu annate Eesti ajalugu käsitlevatele gümnaasiumiõpikutele? Mis on plussid ja miinused?
2. Kui hästi või küsitavalt on õpikutes käsitletud meie lähiajaloo probleemküsimusi nagu Pätsu tegevuse hindamine, 1944. aasta, juudiküsimus jt?
3. Mida peaks üldse healt gümnaasiumiõpikult ootama ja eeldama? Kas isamaaliste tunnete ja identiteedi kasvatamist või pigem ajaloo vastuolulisuse esiletoomist ja isemõtlemisoskuse arendamist?
Marek Tamm:
1. Praegu on gümnasistidel valida kolme Eesti ajaloo…
-
Johtuvalt oma elukutsest võtsime vaatluse alla selle, kuidas kajastatakse kolmes õpikus meie ajaloo esimest ja kõige pikemat perioodi muinasaega. On ju alates 1990. aastate algusest leidnud eesti arheoloogias aset küllaltki olulised muutused: teisenenud on arusaamad muistse ühiskonna korraldusest ja arengust, majanduse ja kultuuri edenemisest, isegi kronoloogiast ja periodiseeringust jne; rohkesti on tehtud uusi avastusi välitöödel. Mitmekordselt rohkem kui kunagi varem on meil viimase kümmekonna aasta jooksul…
-
?Lihula sõda? ning sellest alanud tants monumentide ümber on teenimatult tähelepanu alt välja jätnud mitmed II maailmasõja lahinguid kajastavad trükised, mis on viimase aasta jooksul vaikselt ilmunud. Üks neist on Saksamaal Büsumis Ösel 1941 ? 1944 huviklubi poolt välja antud mälestusteraamat lahingutest Saaremaal. Koostajate kinnituse kohaselt poleks saanud toimuda Saaremaa muuseumi ja eriti Raul Salumäe lahke abita. Huviklubi Ösel 1941 ? 1944 ühendab II maailmasõja ajal…
-
Kuidas kaitsmine kulges?
Mulle oponeerisid Rein Veidemann ja Ave Tarrend. Veidemanniga tekkis sisukas mõttevahetus paaris üksikküsimuses, põhimõtteliselt kiitis ta töö heaks. Tema etteastega teaduslik arutelu kogu kaitsmise jooksul ka piirdus. Tarrend tegi töö maha, jättes seejuures puutumata minu töö põhiteesid ja seisukohad. Ta hakkas rääkima, et Laosson on ju stalinist ja kuidas nüüd siis nii. . . . Imestas, et kuidas üldse veel keegi uurib tõsiselt Freudi vaateid antropoloogias. . . . Kuid…
-
Bütsantsist võeti kirikumuusika jaoks üle ka küllalt keerukas kaheksaviisilisuse süsteem (osmoglasie, vosmiglasije), mis seadis laulud kaheksasse rühma (glas).
Sõna glas tähendas bütsantsi kirikulaulus üht kaheksast diatoonilisest laadist; vanavene kirikumuusikas tähistab glas aga n-ö ühistel muusikalistel alustel seisvate, ent erinevate diatooniliste meloodiavormelite kogumit. Kaheksa erinevat glas?i moodustasid nn kaheksaviisilisuse süsteemi, mis hõlmab endas kiriku põhilise lauluvara. Ühel nädalal on liturgias kasutusel ühe glas?i viisid, teisel teise glas?i omad…
-
Teine kohtumine toimus koduses Tartus juba kümme aastat hiljem. Ootasin Narva mäel bussi ja sinna tuli eakas proua, taas väga korrektse väljanägemisega, ja alustas juttu küsimusega, kas ma juba kaua ootan ja ega ta plaanitust maha pole jäänud. ?Ma tahan kirikusse jõuda, meie kirikusse, mis on. . . .? Ta ei jätnud midagi kahtluse alla, vaid andis ise kohe teada, et on vanausuline. Ja põline tartlane. Oma haridusteed iseloomustas…
-
Vene vanausulised on pika ja vana traditsiooniga. Te olete elanud üle erinevaid ideoloogiaid ning tagakiusamisi. Kuidas elavad vanausulised praegu?
Võrreldes minevikuga, ei saa öelda, et halvasti. Majanduslikust küljest võttes võiks öelda, et normaalselt, ent kombestik hakkab hääbuma. Noored ei tule enam kirikusse ja selles mõttes on raske.
Kui nüüd rääkida kombestikust, siis milline see on praegu ja kui laialdaselt te seda järgite?
Nii kaua kui see on meie võimuses,…
-
Tänavu möödub 150 aastat vanausuliste vaimu harimisele pühendunud Gavriil Jefimovit? Frolovi (1854 ? 1930) sünnist. Peipsi kalda külakeses Rajal tegutses tema ikoonimaalitöökoda (u 1890 ? 1930), mis sai tellimusi nii Venemaalt, Lätist kui mitmetest Euroopa riikidest.
Pärast 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni elas Venemaa kirikuelu üle raske aja, ikoonimaalimise oskus oli hävimisohus. Ikoonimaalikeskused kustusid või orienteerusid ümber: hakati maalima lakktoose, kasutades küll munatemperat ja ikoonimaali võttestikku, kuigi loomulikult…
-
Mere ja järve vahe on tinglik. ?Võimas meri on püha Baikal?, kõlab idanaabri laulurida. Seal järves on mitu korda rohkem vett kui Läänemeres. Ka Must meri on formaalsetelt tunnustelt järv. Mõnikord asendab järv merd. Boliivia kaotas XIX sajandi lõpul sõjas T?iiliga Atacama piirkonna, mis oli teda ühendanud Vaikse ookeaniga, muutudes sisemaariigiks. Korduvalt on ta avaldanud soovi saada läbi T?iili koridori suure veeni, aga pole palju tõenäosust,…
