-
Pierre Bourdieu? lahkumine 2002. aasta 23. jaanuaril kujunes ootamatult kärarikkaks. Kogu Euroopa meedia kõneles tema teaduslikest ja poliitilistest saavutustest, avaldades meenutusi ja tunnustusi lahkunu lähematelt või kaugematelt kolleegidelt ja kaasvõitlejatelt. Kõik see oleks autorile endale pakkunud tõenäoliselt palju tänuväärset uurimismaterjali meediavälja toimimise kohta ja kõnekalt ongi tänaseks ilmunud Bourdieu? surma meediaretseptsiooni kohta juba mitu sotsioloogilist analüüsi.
Kui meedialaine oli vaibunud, järgnes erialase tunnustuse laviin: ilmavalgust nägid kümned…
-
Kuidas lugeda ?Meeste domineerimist??
?Meeste domineerimise? väike maht, sugudevahelised suhted uurimisteemana ja näiliselt mitte kuigi keeruline stiil võivad juhtida pinnapealse lugeja kergesti eksiteele. See ei ole juhuslik raamat, mis oleks kiiruga mõeldud ja kiiresti kirja pandud sooviga liituda viimasel paaril kümnendil ilmunud rohkete töödega sugudevaheliste suhete teemal (nn gender studies). ?Meeste domineerimine?, Pierre Bourdieu loomingu üks hiliseid töid, on iselaadi kokkuvõte tema mõttesüsteemist ja meetodist, mis…
-
Bourdieu? feministlik projekt?
?Meeste domineerimise? alguses väidab Bourdieu, et feministlik diskursus on seni kogu tähelepanu pööranud pigem kodukeskkonnale (erasfäärile) ning seda tehes jätnud tähelepanuta sellised olulised (avaliku sfääri) instantsid nagu kiriku või kooli, kus Bourdieu arvates domineerimisprintsiipe välja töötatakse ja peale surutakse (lk 15). Nii loob Bourdieu feministlikule mõttele justkui ääretuid uusi tööpõlde, mida selle harrastajad seni märgata pole osanud, või siis suunab feministlikku praktikat eemale…
-
Bourdieu lähtub laiemast kirjanduse mõistest, kui see senises tipult tipule kulgevas, autori- või tekstikeskses, esseistlikus eesti kirjandusloos tavaks on olnud. Et mõista autori valikuid antud kultuuri võimaluste ruumis, tema n-ö kunstilist seisukohta (loomingulist projekti!), tuleb Bourdieu? järgi uurijal võtta ette töömahukas ?objektiveerimise töö? ja rekonstrueerida kogu kirjandusvälja positsioonide ruum, milles autor asus ja mis määras tema kavatsused.Kirjandusvälja sisestruktuuri analüüs eeldab tegelemist ka kaanonivälise kirjandusega, eeldab küsimist…
-
Osades Maarja Jakobson, Anne Reeman, Evelin Pang, Karol Kuntsel, Meelis Rämmeld, Madis Kalmet, Marika Vaarik, Hannes Prikk, Toomas Urb, Hannes Kaljujärv jt. Stsenarist Mo Blackwood, operaator Mait Mäekivi, kunstnik Inessa Renser-Josing, helilooja Tiit Kikas, monteerija Anri Rulkov.
Produtsent Anneli Ahven. Tootnud Exitfilm ja Silva Mysterium, 110 min, 35 mm, Dolby Digital. Esilinastus 14. IV.
Eile õhtul esilinastus kobarkinos eesti uus täispikk mängufilm ?Stiilipidu?, mis hakkab täna jooksma Tartus,…
-
Poliitikaanalüütikud tunnevad aga süvenevat muret selle pärast, et nn programmipoliitika ongi asendumas projektipoliitikaga. Selge ilmavaate puudumine ei iseloomusta enam mõnd üht parteid nagu seni (nt Res Publica), vaid kogu uut koalitsioonilepet. Selle fenomeni raami mahub ka Urmas Paeti tüüpi nähtus kultuuripoliitikas: oli leidlikku organisaatoritööd, kuid vähem visioone ja põhjapanevat struktureerimispüüdu, selget nägemust kultuuri ja üksikute kultuuriasutuste/institutsioonide rollist.
Ainus selge trend on olnud kulka iseseisvuse vähendamine. Kultuuriministri otsus …
-
Millega ikkagi seletada megapalverännakut ja kumu selle ümber? Kuigi rahvast oli kogu maailmast ja ainuüksi Poolast kakssada tuhat, näitab lihtne arvutus, et kõige rohkem tuldi Euroopast, kus valitseb üldine usuleigus. Ka usutegelased ise möönsid, et enamik tulnuist ei olnud aktiivsed usklikud. Mainigem ka, et paavsti arvukad välimissad niihästi Euroopas kui välismaal on alati toonud täismaja, sealhulgas väga palju noori. Pakutud seletuste hulgas ongi lisaks ?normaalsetele? rõhutatud…
-
Piiriülestes ettevõtmistes on alati oluline lahenduse pakkumine positiivse eeskuju kaudu. Sestap jääb vaid imestada, miks näiteks Eesti hoiab vaat et saladuses siinse soome kultuurinõukogu valimist mullu maikuus. Loogika on ju lihtne: kui ühel vähemusrahval on võimalus n-ö siinpool piiri organiseeruda, siis miks ta ei saa seda teha teispool piiri? Rääkimata tehtus kätketud veelgi olulisemast sõnumist: kultuurinõukogu valimisega tõestati, et Eesti vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadus ikkagi töötab, ehkki…
-
On aprillikuu. Internetis räägitakse jätkuvalt alla käinud eliidist ja vasak- ning parempoolsusest. Kurdetakse, et mingid tähtsad ideed on ära kadunud. Samas jälle arvatakse üksmeelselt, et põhimõtteliselt on kõik seni tarvitusel olnud ideed õiged. Selline imelik olukord: ideed on kogu aeg õiged, aga reaalsus ? elu ja inimesed ? on vale.
Ehk oleme reaalsusega lihtsalt kontakti kaotanud või ei oska seda õigesti hinnata? Ehk peaks korraks arvutiekraani…
-
Kuigi rahvusvaheline üldsus ei väsi kordamast, kui kahjulik on rahvusvaheline terrorism, ei saa sellele anda rahvusvaheliste suhete ?nullsumma ruumis?, kus kellegi mõju langus kasvatab kellegi teise mõju, ratsionaalsest aspektist ühest hinnangut. Nii peab Venemaa oma terrorismivastast võitlust T?et?eenias, USA Iraagis, Ühendkuningriik Põhja-Iirimaal, Hispaanlased Baskimaal jne. Väikeriigid, kellel oma otsest terrorismiohtu pole, leiavad väljakutse oma suuremate partnerite või naabrite huvide kaitsel.
Hoolimata ÜRO taunivatest resolutsioonidest, on terrorism…
