Sotsiaalia
-
„„Kohvikukultuur, mida meil mõnel pool aetakse, ja need naised, kes kohvikus käivad poliitikat tegemas, on halvaks eeskujuks meie rahvale,“ hurjutas Konstantin Päts uusaastakõnes 1935. Riigivanemat häirivad harjumused imbusid eestlastesse paljuski välismaise filmikunsti mõjul“. Pildil Kultase kohvik 1937. aastal. Kohviku omanik Nikolai Kultas oli ka kinokultuuri arendaja.Toomas Huik / Postimees / ScanpixKuidas kirjutada populaarne ajalooraamat?
On raske hinnata, miks üks raamat on müügiedukam kui teine. Kas asi on teemas, autoris, sisu tuumakuses või hoopis loetavuses? Või siis reklaamis? Või kõiges kokku?
7 minutit -
Lapsena Afganistanist Pakistani põgenenud naine 2016. aastal ELi humanitaarabi toel kodumaale tagasi pöördumas.FlickrKuritegu on olla haritud hesaari naine
Talibid ei taha, et maailm teaks, aga Afganistanis avaldavad nad hesaaridele ja šiiitidele üha tugevamat survet.
7 minutit -
Tiit Terik: „Täna välja pakutud variant on teha vajalikke muutusi ministri määruse tasandil, palju operatiivsem ja paindlikum, aga inimesed valdkonnas kardavad, et tekib poliitilise riski küsimus. Kui pilt seinal muutub, muutub ka poliitika, vaade valdkonnale.“Piia RuberÜlem eesmärk on kanda inimesed kriisist läbi
Kultuuriminister Tiit Terik: „Riik on asutanud sihtasutused väga selge vajaduse või tahte väljendusena ega saa neid jätta.“
9 minutit -
Triinu Pakk: „Kes ma siis olen – kas see, milleks mind teeb väline sattumus ja surve, või see, mida tajun sisimas, kus olen vaimus? Minu vaimu on lapsest peale köitnud Vahemere maad – aga kui ma poleks sündinud keskkonda, mis sisaldas sellist vanatädi ja ema ja suurt raamatukogu, siis poleks ma neist võib-olla teadnudki.“ErakoguEnnast lugedes ei tohi piinlik hakata
Triinu Pakk: „Praegu näib, et pühadus on lahtunud ning tõed ja ebatõed võitlevad võrdsena ilma pühitsuse tõepõhjata turuplatsil – ja sellest ei paista suurt head tulevat.“
14 minutit -
Veera Hirsik 18. X 1927 – 20. XI 2021
Meie hulgast on lahkunud seto laulukultuuri hoidja ja edasikandja Veera Hirsik.
Veera sündis Vedernika külas neljalapselises peres teise lapsena. Ema oli Anne (Jahimiis) ja isa Illo Pihotalo. Veera lõpetas matemaatika erialal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kaugõppes. Tööle suunati ta Treski seitsmeklassilisse kooli. Alates 1950. aastast oli matemaatikaõpetaja Värskas ning 1954. aastast alustas tööd kooli õppealajuhatajana, töötades koolis 47 aastat.
Koolitöö kõrval hakkas Veera juhendama noorte seto koore ning…2 minutit
