-
Sõnum võetakse vastu kognitiivse süsteemi sees ning sellele tähenduse andmine sõltub tõlgendaja arusaamast. Pange näiteks kümneaastane laps lugema „Hamletit” ja kuulake, mida ta räägib. Seegi näide õpetab, et kui tahate leida mõnda autorit, siis otsige teda üksnes tema enda tekstidest, mitte kellegi teise ümberjutustustest või arvustustest. Mu raamatu sisu mitte ainult ei vastanud Kääriku arusaamadele ja neist tulenevatele ootustele, vaid ta ei saanud sellest ka aru.…
-
Kas tervitama kõrgeimal poliitilisel tasemel kui aastaid kestnud tööga saavutatud võitu, märki Venemaa tõelisest muutumisest? Või pigem otsima sellest poliitilisest sammust mingit uut kavalust, tundma muret selle üle, milline nõudmine tehtud žesti tasakaalustamiseks esitatakse? Kas poliitiline avaldus ka siiras oli või mitte, nähtub sellest, millises tempos kirjutataks Venemaal vabandusele vastavaks ümber ajaloo- ja muud kooliõpikud. Vähemasti inimpõlve võtaks see ikka ja enne seda pole Venemaa vabanduse…
-
Keel on nagu lainetus, mis mind kannab, või nagu tuulehoog, mis puistab mu mõtted laiali. Ma ei oska ette näha, kuhu see tuul nad viib, kuhu mõtted viimaks jõuavad. Ma ei tea täpselt, kuhu see laine on teel, kas ta kannab mind veel kaua või vaibub äkki ühel rannal, mida ma enne ei tundnud. Aga siis äkki olen kohal. Olen kohal ja vaatan ringi: see on…
-
Milleks Soomes Eesti ajalugu? Ka see küsimus kerkis seoses Paju ja Oksase raamatuga esile. Soomes on kirjutatud Eesti ajalugu ennegi, tuntumad nimed sel alal on professor Seppo Zetterberg ja dotsent Martti Turtola. Ometi oli just Turtola üks neist, kes panid pahaks, et sedapuhku on tulnud eestlased soomlaste õuele „oma musta pesu pesema”. Mõte, et eestlased Eesti asja Soome pinnal arutada ei tohiks, on huvitav – ajal,…
-
Ka mina küsin mõnikord, miks toetavad poliitikud kõigist võimalikest tihti hõredaimat ja kallutatumat ajalooesitust. Andrus Ansip sidus Tõnismäe sõjaohvrid, kelle hulgas oli mittevenelastest medõdesid, kõige solvavamate väljamõeldistega, mida meenutatakse jätkuvalt. Venemaa ja Lääne vastasseisudes esiritta trügimine pole kindlasti Eestis huvides.
Näiteks Mart Laari naaberriigi peaministri korduv võrdlemine Hitleriga mõne USA lehe veergudel on Eesti asendit arvestades provokatsioon. Laari egotrip või isiklik kättemaks (kuuldavasti on Venemaa korduvalt vetostanud…
-
Prolegomena’s muretseb autor tagurlike meeleolude pärast Maarjamaal: „Paraku ei ole Eestis valitsevad arusaamad kommunikatsioonist ja meediast ikka veel ületanud Descartes’i maailmapilti ega Aristotelese kahevalentset loogikat . . . . Usun, et mul on õigus enda kogetu põhjal öelda: kurval kombel loksuvad paljude kallite kaasmaalaste arusaamad neid ümbritsevast sotsiaalsest tegelikkusest endiselt ajast ja arust munakiviteel”. Kogu seda vaimupimedust asubki autor likvideerima. Sissejuhatuses seatakse tööle kolm eesmärki. Esiteks, „kirjeldada kommunikatsiooniteooria otsinguid…
-
Selle tehnilise printsiibi najal toimivad meie mõtlemine, mälu ja suures osas ka tunnetus. Asjade ning nähtuste puhul on inimene vahetu kogemise asemel hõivatud pigem nende mõistetavusega (üritades nime anda) või äratuntavusega (püüdes nime ja nähtust kokku viia). Inimene on sildikleepimise masin. Nimetamata nähtus on tema meelest nagu peremeheta koduloom või pealkirjata raamat. Seega märgib asjade ning nähtuste sõnaline fikseerimine üht peamist rindejoont Homo sapiens’i võitluses välise…
-
Ometi on inimarengu indeks (IAI) nagu enamik ühiskonna heaolu mõõtmise viise üht- või teistpidi seotud just rahaga. IAIs moodustab rahvuslik kogutoodang kolmandiku hinnangust, seda tasakaalustavad haritus ja eluiga. Selle kolme komponendi alusel antud hinnangu põhjal oleme maailma riikide hulgas 42. kohal, naabriteks Tšiili ja Slovakkia meist ees- ning Läti ja Horvaatia tagapool. Arvude ja positsioonide kõrval on ülimalt oluline, et inimarengu aruanne annab igal aastal lisainfot…
-
Nii juhtus see maikuus kaks aastat tagasi, kui Eesti seisis vaimse kuristiku servale ohtlikult lähedal. Metafooride kasutamist kriisiaegadel põhjustab ka see, et mitmed senised teooriad ühiskonna toimimise kohta löövad kõikuma. Tärkavate nähtuste ja seoste jaoks pole veel korralikke kontsepte ega oskussõnu ning teadlastele tundub lihtsam anda oma mõte edasi kujundite keeles. Ka praegu räägivad kõik kriisist. Ühtede silmis on see eelarvekriis, teiste meelest pigem katarsis, ühiskonna…
-
Üleminekuühiskondade analüüs on tihti kinnitanud, et majanduslik liberalism ja vabadus toob lõpuks kaasa ka suurema vabaduse poliitilises sfääris. Hiina RV püüab tõestada vastupidist. Pole kahtlust, et Fareed Zakaria ja teiste teoreetikute käsitlusi, kus on selgitatud, kuidas majanduslik vabadus kasvab järk-järgult poliitiliseks, loetakse tähelepanelikult ka hoopis vastupidise eesmärgi saavutamiseks. Hiina juhtkonnas mõeldakse sellele, kuidas teha nii, et majanduslik vabadus ei mõjuks „halvasti” – et inimesed ei hakkaks…
