-
Ega seadus veel valmis ka ole. Võimalikult lihtne regulatsiooniakt määratleb üldprintsiibid (mis ongi seaduse ülesanne), korralduslik külg hakkab elama oma elu. Kõiki üksikjuhtumeid ei saa ette näha ega kirjeldada. Õnneks on Eestil õppida muu Euroopa poole sajandi protsendikunsti-kogemusest – eri kujul ja mitmete nimetuste all kehtib seadus suuremas osas läänemaailmas. Seadusel on kaks lähtekohta:
1) Sotsiaalse ruumi korrastamine kunstiteoste abil on kurvastavalt juhuslik;
2) kunstnikud on ühiskonnas ülekohtuselt…
-
Estoonlaste usu järgi pole enam kaugel päev, mil rahvusooperi juurdeehitusest saab tõsiasi. On see siis aastal 2012 või 2013, polevatki tähtis. Vältimatu asi, kui riigi kultuuripoliitika näeb ka edaspidi ette rahvusvahelise tasemega muusikateatri tegutsemist Eestis. Eesti Kontsert soovib välja ehitada kontserdimaja Kesk-Eestis ja Peterburis. Teatrihooned vajavad kümneid või isegi sadu miljoneid ehituskroone. Raamatukogud, muuseumid . . . .
Muusikaakadeemia sünnipäeval väljendas rektor Peep Lassmann taas veendumust, et akadeemia hoone juurdeehitus,…
-
Anti Randviir laiendab juba esimeses artiklis „nime” ning „nimetamise” piire väljapoole tavakeele valdkonda. Enamikus raamatu tekstidest on kasutatud „nime” mõistet küll keelekeskselt, ent siiski üldiselt, mõistes selle all mitte üksnes pärisnime, vaid ka nimi- ja omadussõnalist sõnamärki kui sellist (tegevusnimi „nimetamine”, mis pealkirjas „nimega” paaris, on tavakeele semantikat arvestades oma tähenduselt siinkohal täpsem). Kogumikus trükitud uurimustele annab laiema fooni ning vaimse keskkonna küsimus keelest kui diskursusest…
-
Nii on meil tegemist mitte ainult ainukese, vaid ka soliidse, usaldusväärse ja enamasti kõrgkvaliteetse ajakirjaga politoloogia, poliitika ja riigielu teemadel. Viimasest, 19. numbrist võiksid kõige üldisemat huvi pakkuda näiteks artikkel „Eesti poliitiline kultuur: poliitikastiilid ja poliitikaprotsess”, autorid Leif Kalev, Ott Lumi ja Tõnis Saarts. Aga ka Riho Kanguri arutlus „Kaas peale! Valimiskampaania kulude ülempiiri kehtestamisest”. 18. numbrist nimetaksin: L. Kalevi, T. Saartsi ja Mari-Liis Jakobsoni artiklit…
-
Vastuvõtja tasandil tähendab metafoorsus alati meeletajude klastrit või sünergiat, mingit totaalsust, sisemist helinat. Seda totaalsuse ja sünergia kogemust ilmselt peetaksegi silmas, kui kõneldakse kõrgkultuuri „sügavusest”. Ühest küljest tähendab metafoorsus alati teadvuse hüpet üle tajude eraldatuse ja omaenese isiksusliku piiratuse. Teisest küljest on metafoorne kunstikõne alati ka „tõelust” varjav eesriie, dekoratsioon ja mõistukõne. Inimene, kes mingil põhjusel „ei kuule” metafoori helinat, ei taju selle „ruumilisust”, võib sellele…
-
Täna peab paraku nentima sedagi, et Eesti, Läti ja Leedu esindajate tubli selgitustöö ja rahvaid ühendav hiidkett tegid Balti riikidest koguni MRP sünonüümi selles mõttes, nagu oleks pakt puudutanudki vaid kolme riiki. Tegelikult oli salaprotokollis juttu ju kuuest riigist, kusjuures bolševistliku N Liidu / Venemaa ja natsi-Saksamaa juhid pidasid vajalikuks täpsustada, et Balti riike on neli: Soome, Eesti, Läti ja Leedu. Seega juba salaprotokolli sõnastuse järgi…
-
Üllatusega märkab tänase Sirbi lugeja, et Eesti muusikaelu viimaste nädalate kuumimas küsimuses, Tallinna Kammerorkestri tuleviku asjus, ei leia ühtki käsitlust. Põhjus on lihtne: olukorra eest vastutajad pole uusi otsuseid langetanud, uusi fakte pole välja ilmunud. Laiatarbemeedia, mis muidu kultuurielu kajastamisel kitsimast kitsim, on saanud kondi hambusse ja närib seda liigsegi isuga. Miks peaks Sirp juba avaldatud kurje sõnu veel üle võimendama, miks õli tulle valama?
Pealtnäha kaudselt,…
-
Et eelnõu tekst on üsna lühike, trükib Sirp selle ka kõigile lugemiseks ära. Tõsi, ilma eelnõust viis korda pikema seletuskirjata (on leitav e-õiguse andmebaasist), mis küll osaliselt avab eelnõu enda lugejale üsna ähmaseks jäävat teksti, kuid ei selgita kaugeltki kõiki tagamaid. Seda oleks tasunud teha. Tegu on siiski kaaluka valimislubadusega ning kunstnike hulgas kaua oodatud eelnõuga, mis saab kõrgendatud tähelepanu osaliseks, eriti seetõttu, et õiguslikult õnneks…
-
Raamatut kaanest kaaneni läbi lugeda oleks korralik pingutus, sestap tasub see liigitada entsüklopeediliste teatmeteoste hulka, mida potentsiaalne lugeja võiks tulevikus sirvima hakata vajaduse korral.
Teose muusikaosa puhul torkab silma, et Sassoon on materjali esitamisel otsustavalt hüljanud harjumuspärase stiiliajaloolise printsiibi. Ta ei sea esiplaanile näiteks tonaalse muusika helikeele keerukamaks muutumist romantikutest heliloojate loomingus võrreldes Viini klassikalise koolkonnaga, vaid eelistab kirjutada instrumentidest, millel muusikat ette kantakse, esitada statistikat ooperietenduste…
-
Raamat räägib sellest, mis isiku-, idee- ja/või sündmusekeskse ajaloolise lähenemise puhul enamasti kulisside varjus. Autori enese sõnul on tema „Euroopa kultuuri ajaloo” teemaks ning sisuks „kultuuriturud ja neid üleval pidav tööjaotus [. . . .] kultuur kui äri ja elukutse, kultuur kui suhtevõrgustik” (lk 17). Seega ei räägita tuhandel leheküljel mitte niivõrd loojatest, kaanonitest ja teostest, vaid kultuuri tootmisest, turustamisest ning tarbimisest. Nii läheb peamiselt viimasele kahele sajandile keskenduv…
