Sotsiaalia
-
Eesti Kultuurkapitali peapreemiad
Kultuurkapitali 2022. aasta peapreemiad2 minutit -
Georg Heitmanni kohta koostatud kartoteegikaart KGB originaalkartoteegistKüüditatud sakslase päevik
Raamatut „Surm peab ootama“ ei söandaks soovitada öökapilugemiseks. Selle tulemusena võib juhtuda, et uni peab ootama.
8 minutit -
Näeme metodoloogilist akrobaatikat: sõdadevahelises Tallinnas „kirjeldatut“ seostatakse kunstilises filmis „Tom of Finland“ (2017) kujutatud pärastsõjaaegse Helsingi lantimistavadega, jõudes järeldusele, et Tallinnas toimus 1930. aastatel asi „enam-vähem sarnaselt“. Kes vähegi ajalooteadust nuusutanud, mõistab järelduse talumatut kunstlikkust.Kaader filmistMinevik kväärib?
Kui allikaid napib, tekib oht üle võimendada olemasolevaid. Ajaloos aitab selle vastu vana hea allikakriitika.
8 minutit -
Vahur Linnuste (1925–2023) ja Marek Tamm 19. III 2008 Pariisis Linnuste kodumaja eesErakoguVahur Linnuste, in memoriam
Linnuste jälg on tõenäoliselt kõige suurem kultuurivaldkonnas, ent ise pidas ta ennast ennekõike ühiskonnauurijaks, inimeseks, kelle kutsumus on panustada parema ühiskonnakorra ehitamisse.
3 minutit -
Endale teejuhatajaks ülendas Ülo Matjus Tõnu Luige, mõttekaaslase ja sõbra aspirantuuriõpingute päevilt.Ülo Matjusele mõteldes
Sündis, elas, suri – see on kõik, mis meil tarvis teada ühe filosoofi eluloo kohta, lausus Martin Heidegger, juhatades sisse oma loengut Aristotelesest.
Aeg oli teine – nii alustas Margit Sutrop kõnet, tahtes justkui kokku võtta Ülo Matjuse, teda filosoofia radadele juhatanu,…12 minutit -
Ülo Matjust ei häirinud, et teda nähti mõnikord pelgalt Heideggeri tõlkija ja jüngrina. Selle kohta armastas ta tsiteerida Heideggeri ennast: „Üks mõtleja ei sõltu mitte teisest mõtlejast, vaid ta hoiab, kui ta mõtleb, mõteldava, olemise poole.“ Ülo Matjus Schwarzwaldis Heideggeri radadel.Eduard ParhomenkoMe mäletame…
Mu armas sõber, mis on see meie elu? Merel ujuv paat, mille kohta on kindlalt teada ainult üks, et see läheb ühel päeval kummuli.
Nietzsche 1881. aasta kirjast Overbeckile
Ülo Matjus (1942–2023) oli mu doktoriväitekirja juhendaja, hiljem kolleeg ja sõber. Tal oli ka…5 minutit -
Putinil on ükskõik, kuidas teda nimetatakse, kuid küllap on temast lähtuva destruktiivse ideoloogia ja propaganda jaoks ka naaberriikide keelelis-väljenduslik allakäik kordaminek.Stefan Müller / CC BY 2.0 / FlickrMõlgutusi sõjaaja ajakirjanduskeelest
Piirolukorras väljendatakse end nagunii vabamalt ja julgemalt kui tavaks. Seepärast vajab liiasus ennemini tasakaalustamist kui tagant õhutamist.
4 minutit -
Emakeelne monograafia Saksa ordu ajaloost: ometi kord
Saksa ordu Liivimaa haru loo kaudu on Eesti ajalugu asetatud Euroopa ja siitkaudu maailma üldajaloo tervikpilti.
4 minutit
