-
Isamaa ja Res Publica Liit: IRL leiab, et sellele kohale sobiks Ando Kiviberg, aga miks mitte ka Neeme Kuningas, Lauri Vahtre või Peeter Tulviste.
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised: Me kahtleme kultuuriministeeriumi kui iseseisva valitsusasutuse vajalikkuses praegusel kujul. Võimaliku reorganiseerimise puhul peaksid need osad valitsemisalast, mis ei ole veel valmis enesejuhtimiseks mitteriiklikes vormides, minema esialgu haridus- ja teadusministeeriumi valitsemise alla (eeskätt kultuuriministeeriumi valitseda haridusasutuste võrk – muuseumid ja…
-
V.-S. M.: Paeda esimesed intervjuud kultuuriministrina, nt Mele Pestile Areenis, ajasid oma võhiklikkuses nutma. Ilma ettevalmistuseta tulijal kulub sisseelamiseks palju aega. On see tervitatav, et inimene alustab nullist?
J. K.: Ma ei tahtnud öelda, et peaks alustama nullist, vaid et valdkonna tundmine ei ole ainuke argument ja kriteerium ning arvestada tuleks ka muid tegureid. Üks asi on võimekus rahastamisküsimustes, aga oluline on ka see, kas sind peetakse…
-
Just toodud puuduste tõttu pole ma lähtunud esitatud programmide omavahelisest pragmaatilisest võrdlusest vaid eesmärgist dekonstrueerida programmid nii kultuuripoliitika üldtunnustatud universaal-printsiipide kui ka aktuaalsete probleemide taustal. Eesmärk on arutleda, millised need tekstid ehk võinuksid olla, arvestades üleilmseid suundumusi, ning otsida neist siiski tugipunkte, mille abil neid laiemate arengutendentsidega suhestada ning ideoloogiliselt määratleda.
Kultuuripoliitika konfliktiteljed
Millised on peamised kultuuripoliitika konfliktiteljed, mille pinnalt programmide ideoloogilist positsiooni hinnata? Skitseerin siin mõned…
-
Mis väärtus oli hiljutisel „mõjuagendi paljastamisel”, kui erakondade rahastamise sogast korda toetab kogu paljastajate seltskond ning „mõjuagendi” hoiakud ja valijaskond on luubi all juba ligi 20 aastat, kodakondsuse nullvariandi ideest alates? Kui „ootamatu” siis õieti oli Wikileaksi teade selle kohta, et vabariigi president ei käsitle oma positsiooni nagu missioonitundega riigimees, vaid nagu alamakstud palgatööline? Põlglik tüdimus ja sotsiaalse empaatia puudumine on enamasti kirjutatud tema sõnavõttudesse ja…
-
Maksusoodustused ei ole üldjuhul otseste toetuste ja subsiidiumidega võrreldes majanduslike stiimulitena paremad: kuigi riigi nominaalne maksukoormuse näitaja on esimeste puhul väiksem, on tegelik maksumäär ühesugune. Olgu selgituseks toodud lihtne arvuline näide. Oletame, et riigis X elab kaks abielupaari, ühel on laps, teisel mitte. Kui riik soovib lapsi toetada 200 euro ulatuses ning teha riigikaitse jm kulutusi 200 euro ulatuses ning mõlema paari sissetulek on 1000 eurot,…
-
Mind raadiosse kutsunud ajakirjanik Kaja Kärner ütles ühe huvitava asja: erakondade valimisprogrammid on omaette kirjandusžanr. Tundub, et asjale sedasi lähenedes tuleks siis määratleda selle žanri reegleid. Tihti heidetakse programmidele ette ebareaalsust. Ma ei oska hinnata neid Jürgen Ligi seisukohast, kuivõrd „lõhki” on need eelarvevõimalusi silmas pidades lubatud. Ometi – liikudes nüüd kitsalt vaid kultuurivaldkonna radadel – ei tasu programme hinnata vaid lähtuvalt lubaduste reaalsusest või teostatavusest.…
-
Sotsiaalteadlasena õpetas Ülo Vooglaid mulle ülikoolis seda, et kõigepealt tuleb faktid kindlaks teha. Fakt on aga see, et praeguse rahastamise skeemi juures ei saa Tartu ega ükski teine Eestis tegutsev avalik-õiguslik ülikool teha autonoomia sildi all seda, mis parajasti pähe tuleb. Põhjus on väga lihtne: peaaegu kogu riigi eelarvest saadud raha on sihtotstarbeline, seega on selle kasutamine täpselt piiritletud. Näiteks õpperaha kasutamiseks sõlmib Tartu ülikool haridus-…
-
Erimeelsused Tartu ülikooli juhtimisstruktuuri kujundamises said alguse läinud aasta oktoobris, mil Tartu ülikooli kuratoorium esitas omalt poolt riigikogule ettepanekud kavandatava Tartu ülikooli ja ülikooli seaduse muutmiseks. Esialgu räägitakse nendest pingetest, mis on seotud arusaamaga, kes hakkab valima Tartu ülikooli rektorit, kes kinnitab ülikooli arengukava ja eelarve. Tegelikult on kõne all õppejõudude ühe grupeeringu soov jätkata mugavat äraolemist ja teha autonoomia sildi all seda, mis parajasti pähe…
-
Küsimused mõtte- ja sõnavabaduse, kirjavahetuse saladuse, privaatsuse, solvumise ja teiste selliste infoühiskonnas hoopis uude valgusesse sattunud õiguste teisenemisest on aga päris praktilised. Päris vanasti peeti teise inimese päeviku või kirja salaja lugemist, öö- ja pesukappi piilumist ning pealtkuulamist inetuks. Laim ja solvang võis aga lõppeda pikema verevalamisega. Natuke vähem vanasti kehtestati selged reeglid, mispuhul avalik võim tohib saladusis sorida (demokraatlikus õigusriigis üldiselt kurjategijate tabamiseks), inetu tagarääkiminegi…
-
Valimisprogrammi tuleks hinnata korralikuks ja professionaalseks, kui sealt on võimalik näha, millised on iga poliitikavaldkonna kaugemad sihid ja millised sellised, mis on reaalselt saavutatavad järgmise parlamendiperioodi vältel. Need viimased peaksid olema veel ka sellised, mille suhtes võiks mõistlikult eeldada, et vajalikud rahalised jm vahendid saavad olemas olema. Programme, kus on lubadused, millele asjatundjad ei anna hinnangut, et need on teostatavad, ei tohiks pidada ei korralikuks ega…
