Toeta

Sotsiaalia

  • Inimene mõtleb, jumal naerab, laps ja loomake kogeb

    Kui Ameerika Ühendriigid on maailm, siis on Hilda Taba (1902–1967) maailmanimi. Järelsõnast võib lugeda: „[v]ähesed teavad, et ta sündis, kasvas üles ja sai hariduse Eestis. Kuuludes 20. sajandi tuntuimate pedagoogikateadlaste hulka, jäi ta aga oma kodumaal aastakümneteks tundmatuks“ (lk 353).
    See võib kõlada vääritult ja tänamatult, aga ma ei loeks seda tundmatust kuigi suureks kaotuseks kodumaa pedagoogikale (aga ainult pedagoogikale!). Seda seepärast, et Eesti pedagoogika ja kasvatusteaduslik…
    Mihkel Kunnus
    6 minutit

  • Turumajanduslik Eesti

    Teisipäeval sai avalikuks Teadus- ja Arendusnõukogu (TANi) „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport“ (2015), mida koostaja Gunnar Oki nime järgi Oki raportiks kutsutakse.
    Ülevaate peamised soovitused võib kokku võtta loosungiga „Koondame, ühendame, vähendame!“ ning juba ongi palju vastukaja tekitanud ettepanekud loobuda tasuta kõrgharidusest, koondada Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste õppe- ja teadustegevus kahte keskusesse Tallinnas ja ühte keskusesse Tartus ning vähendada õppekavade arvu…
    2 minutit
  • SOKK
    Flo Kasearu, Andra Aaloe, Aet Ader, Grete Soosalu, Kaarel Künnap. O. Installatsioon linnaruumis. 2011.
    Flo Kasearu

    SOKK

    ehk statistiliselt on kõik korras

    Ott Karulin
    6 minutit
  • Vastuolulised soovitused demokraatia edendamiseks
    Flo Kasearu, Andra Aaloe, Aet Ader, Grete Soosalu, Kaarel Künnap. O. Installatsioon linnaruumis. 2011.

    Vastuolulised soovitused demokraatia edendamiseks

    EIAt lõpetavas poliitikapeatükis soovitakse toimetaja Georg Sootla sõnul esiteks näidata poliitika kui valitsuse tegevusprogrammide kujundamise ja rakendamise eripära praeguses Eestis ja teiseks analüüsida poliitikastrateegia „Säästev Eesti 21“ kandvate ideede nagu avatud võrgustikupõhise ja õppiva poliitika teostumist ja takistusi nende elluviimisel. Olulisele küsimusele,…
    Ero Liivik
    6 minutit
  • Fakte ja juhte lahutab kuristik
    Flo Kasearu, Andra Aaloe, Aet Ader, Grete Soosalu, Kaarel Künnap. O. Installatsioon linnaruumis. 2011.
    Flo Kasearu

    Fakte ja juhte lahutab kuristik

    Kevadel ilmunud järjekordset Eesti inimarengu aruannet sobivad raamistama kaks suvist teadet tegelikkusest. Värskelt korrigeeritud ÜRO rahvastikuprognoos sajandi lõpuni ennustab Eesti elanike hulgaks aastal 2100 kõigest (või optimisti vaates: kogunisti) 904 000 inimest. Me ei ole välja surnud, aga pole ka ikkagi suutnud…
    Kaarel Tarand
    5 minutit
  • Kuidas ületada stagnatsiooni?
    Flo Kasearu, Andra Aaloe, Aet Ader, Grete Soosalu, Kaarel Künnap. O. Installatsioon linnaruumis. 2011.
    Flo Kasearu

    Kuidas ületada stagnatsiooni?

    Inimarengu aruande eestvedajad Marju Lauristin, Mati Heidmets, Raivo Vetik ja Erik Terk arvavad, et töötav mudel eeldab loovat poliitikat.

    Valle-Sten Maiste
    14 minutit

  • Piirkondlik segregeerumine Eestis on ilmne

    Eesti ühiskonna sotsiaalne sidusus pole kiita. Hoolimata raha kühveldamisest lõimimisprojektidesse, on sotsiaalne lõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel süvenemas. Suureneb mitte-eestlaste usaldamatus institutsioonide vastu, tajutud (kuid ilmselgelt mitte tegelik) diskrimineerimine ja usaldamatus inimeste vastu. Seega on tegemist suuresti omandatud hoiakutega, mida riik pole tõhusalt korrigeerinud. Kõik need hoiakud kokku toodavad ühiskonnas keelelist segregatsiooni, mida ebamugavustundega eiratakse: sõna „segregatsioon“ oli veel mõni aasta tagasi meie poliitikutele tabu, rääkimata…
    Mart Rannut
    4 minutit

  • Praha 21. VIII 1968

    Kolmandal okupatsioonipäeval, reedel, 23. augustil 1968 jagati Prahas lendlehti, kus kirjas: „Kala ja venelane on ühesugused, hakkavad haisema kolmandal päeval“.*
    Nii dokumenteerisin ma Prahas nähtu kirjastuse Tammi legendaarse raamatusarja „Hüüumärk“ („Huutomerkki“) esimeses raamatus „Praha 21.8.1968“. Raamat anti välja rekordlühikese ajaga, kõigest kolm nädalat pärast okupatsiooni algust. Minu kui pealtnägija jutustus ja just see kalalugu tõid mulle kaasa Nõukogude Liidu ligi nelja-aastase viisakeelu.
    Nüüd on neist sündmustest möödas 47…
    Reijo Nikkilä
    3 minutit

  • Nokk kinni, suu lahti

    Arvamusfestivalil käis kümme tuhat inimest – see on suur arv, kuigi festivali meelelahutuslikumaks muutumise kohta oli pisut ka leebet kriitikat kuulda: esimest aastat iseloomustanud ettekannete asemel pakuti nüüd üha rohkem vestlusringe, esitlusi ja show’d.
    See ei kahanda kuidagi arvamusfestivali väärtust väitlusareenina, mis toob ühte kohta kokku eri vaadetega inimesed, kes omavahel sõbralikult ja sallivalt mõtteid vahetades vedurina ühiskondlikku debatti veavad. Tundub, et hoolimata infotehnoloogiajastu rohketest kommunikatsioonivõimalustest või…
    1 minut

  • Hõivatuse asjus

    Sekularisatsioon kuulub küsimuste hulka, mille lõplik lahendus jääb praegusel põlvkonnal nägemata. Küll tundus juba XX aastasajal, et lõpptulemuse ühesuses pole põhjust kahelda. Õpetlased läänes tõdesid, et üürikesile taassünnipuhanguile vaatamata iseloomustab usundeil rajaneva maailmapildi esindajaid pidev kaitseseisund, Ida-Euroopas aga ei pidanud NSV Liidu kompartei peasekretär paljuks kuulutada, et näitab isiklikult „viimast pappi“. Praegusel Venemaal meenutatakse seda hooplemist alatasa ja mõistagi pilklikult. Statistika järgi olevat Venemaa elanikkond valdavalt…
    Ilmar Vene
    4 minutit
Sirp