-
Näitusele „Aja kulg“ eelnenud näitusel „Maailma lõpualleel“ Tartus, Y galeriis, esitles kunstnik töid, mis olid autori sõnul emotsionaalselt laetud ning kantud nii globaalses plaanis kui ka isiklikus elus toimuvast. „Ja et Sütevaka elas teemasse väga sisse, sest väidedatavalt olevat ta ära käinud ka maailmalõpu alleel olevas vinoteegis. Me ei tea kunagi, kas tuleb uus, või tuleb vana muusa tagasi.“
Sütevaka sõnul on tema jaoks endiselt olulised ekspressiivsus…
-
Selle asja sünnitas endine maaliüliõpilane Kasearu kunagi ühe koolitöö raames, tänaseks on seda produtseeritud primitiivses käsitöötehnikas kokku 16 000 tükki. Kuid nagu me teame ei ole asi üldse ”asjas”, vaid ”asi” üksnes asub tegeliku Asja koha peal. Selleks tegelikuks Asjaks, millest räägitakse on õpilase ja õppejõu suhted, maalimise õpetamise võimalikkus ja võimatus, mõttekus ja mõttetus.
Flo Kasearu on pannud kolm “maaliõpetuse korüfeed” fakti ette – näidake, et…
-
Palgi teemad on lihtsad, isiklikud ja mõjuvad oma argisuses mõnevõrra õõvastavalt. Väikekodanlik argipäev, mis flirdib kitšiga (“Vana puu ehk kuradile pitslinikud”, 2004), paneb proovile vaataja taluvuse, kaugele võib halva maitsega laskuda (võigas “Shining”, 2007). Erinevalt traditsioonilisest argielu kujutamisest, ei poetiseeri ega ülenda Palgi seda aga kuidagi, vaid keerab võõrandumise vinti juurde. Samas ei kasuta ta võõrandumise-efekti taotlemisel – nagu oleks ootuspärane – popi cooli pinnapealsust ja…
-
Tänavu on Piparkoogimaania projekti kaasatud ka lapsed, kelle töid saab näha veel kahel näitusel. Rohkem infot www.piparkoogimaania.ee
Põnevaid teoseid on oodata tippkondiiter Urmas Jalakalt, Meelis Pressi Arhitektuuribüroolt, disainer Tarmo Luisult, kunstnik Kai Kaljolt, kollaažikunstnik Mall Nukkelt, tekstiilidisainer Monika Järgilt, keraamik Aigi Oravalt, Montoni rõivadisaineritelt Catlin Kaljustelt, Kätlin Kaljuveelt, Piret Puppartilt, Julia Korovinalt, tippkokk Angeelika Udeküllilt, fotograaf Pelle Kalmolt ja paljudelt teistelt headelt tegijatelt.
Koostöös Hagariga on poelettidele jõudnud ka…
-
Näitusel esitleb kunstnik paaril viimasel aastal valminud värvi- ja tundeküllaseid figuraalseid kompositsioone. Tuule ettearvamatu jõu ja
tule kirgliku leegi ühisest mõjusfäärist kantud maalidel on kujutatud täiuslikkuseni viimistletud ja liikumises alasti naisekehasid. Sirje
Protsin armastab ja oskab lõuendil värvidega ümber käia – peente nüanssidega värvikooslustes peegelduvad elu, ehedad emotsioonid ning liikumine. Inimkeha ja värv koos visualiseerivad kunstniku mõtet, taju ja küsimusi – teadmata, kas ka neile vastused leitakse. Sirje…
-
Töötoaga samal ajal on võimalik leida inspiratsiooni Lylian Meistri isiknäituselt 1001 .
Nõelapatju on meie jõulunäitusel tõesti täpselt 1001. Kunstnik alustas nende tikkimist 1. jaanuaril 2004 ega jätnud vahele ühtegi päeva.
Niit ja nõel olid kuumad olenemata sellest, kus kunstnik ka ei viibinud, millises emotsionaalses, psüühilises või intellektuaalses seisundis ta ka ei olnud, kuni oli täitunud maagiline arv 1001.
Lylian Meistri padjad on kaunid nagu Eesti naise…
-
Tõnu Naissoo loominguline aasta on olnud tihe ja mitmepalgeline. Tunnustust on jagunud mitmelt mandrilt, nii jaapani firmale Atelier Sawano salvestatud trioplaatide eest, esinemiste eest Eesti Vabariigi 90 sünnipäeva puhul USA-s ja Kanadas, isa Uno Naissoo sünniaastapäeva puhul korraldatud kontserttuuri eest jne. Ta on eesti jazzmuusika raudvara, mees, kes mäletab pikalt ajas tagasi olnud aegu ja muusikaid, kuid ka mees, kes täie rinnaga hingab sisse tänaseid helisid…
-
„Tahame juhtida tähelepanu pärimusmuusiku ühele tähtsamale oskusele – mängida üksi ja teha seda nii veenvalt, et kogu küla tantsib,“ selgitas festivali pealik, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juht Ando Kiviberg. „Veel saja aasta eest peeti tantsupidu maha enamasti ainult ühe pillimehe saatel. Selline pillimees pidi olema hea ja nakatava mängustiiliga värvikas isiksus. Oma festivali teemaga tahamegi au sisse tõsta üksikpillimehi ja nende isikupärast mängustiili.“
Samal ajal ei pea pärimusmuusikasõbrad…
-
Orest Kormašov: „Välja olen pannud kuus suuremat ja rida väiksemaid pilte. Neid maalides olen veidi unistanud ideaalsest linnast. Suuremad pildid on justkui teatridekoratsioonid, mis alles ootavad oma lava täitvat elu. Väiksemad on etüüdid, hetkeseisundile rajatud vahetumad tööd. Kahes töös olen tsiteerinud Canalettot ja Lorraine’i kui looduse ja varemete ühtsuse kajastajaid. Tööd olen maalinud draamateatri näituse jaoks, Rooma teema tundus hetkel ainuvõimalik. Mis fantaasiatesse puutub, siis need…
-
Aastail 1918-1940 hangiti umbes 700 vanaraamatut. Kommentaaridega näitusel saab näha 162 16.-19. sajandi trükist ning kuut 18.-19. sajandi käsikirja, Eesti- ja Liivimaa maa- ja rüütliseaduste ümberkirjutust. Eesti trükistest on välja pandud vanimad seadusraamatud 19. sajandi algusest, vanemast Balti ajalookirjandusest leidub kroonikate esitrükke 16. ja 17. sajandist. Vanim raamat näitusel on Leidenis trükitud Cicero kõnede kogumik aastast 1559.
Riigiraamatukogu sai endale ka Eestimaa Kubermanguvalitsusele kuulunud trükised, sealhulgas haruldasi…
