-
Sa ärkad inimtühjas majas teadmata kuidas sinna said ja taipad, et keegi on su kehas käinud ning selle üle võtnud. Sa ei mäleta oma lähiminevikku ning vaatad oma kolletavaid käsi ja mõistad, et pole midagi muud kui kest – kui riistvara, mis on programmideta kasutu. Jalutad kesklinna tänavaile ning jälgid inimesi kui numbreid ja mõtled, et kelle keha võtaksid üle siis, kui saaksid võimaluse elada ükskõik kellena.…
-
Aastapreemia pälvisid Andres Kurg ja Mari Laanemets arhitektuurset keskkonda väärtustava diskussiooni taaselustamise eest näituse ja raamatuga Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972–1985 (Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008).
Esimesteks auliikmeteks nimetati Heini Paas ja Boris Bernstein. Heini Paas on ühingu ainus elav side eesti kunstiteaduse alustaladega 1930ndate Tartu Ülikoolist ning meie skulptuurikunsti ajaloo üks kõige viljakamaid uurijaid. Boris Bernstein tähendab Eesti kunstiteadusele sama palju kui Juri Lotman Eesti kultuurile,…
-
“Meid ümbritsev maailm on katkematus transformatsioonis ning just muutus asetab mind kui kunstnikku jäädvustama selle olukorra iroonilist ja küünilist tahku,” ütleb Austraalias sündinud ja hetkel Eestis elav kunstnik Mathew Halpin. Mathew Halpin on töötanud kunstilise juhina teatris, ooperis ning tantsuetendustel. Nüüd, pärast pikki eneseavastusretki, on ta maandunud kujutavat kunsti jäädvustama Maarjamaa pealinna, Tallinna.
Mathew Halpini tööde kogusumma moodustab teatava dokumentaalsarja maailmast sel moel nagu tema seda tajub.…
-
Kuurordilinn Narva-Jõesuu asub Soome lahe lõunarannikul endiste külade Hungerburg, Shmetske (Auga) ja Mereküla asukohal. Kuurordilinna areng algas 1880. aastatel. Sellel ajajärgul sai Euroopa riikides, eelkõige Inglismaal moodsaks suurlinnadest mõnekümne kilomeetri kaugusele eramajade ehitamine. Sellel ajal arenesid ka hügieeni-, tervislike eluviiside ja puhkuse liikumised. Euroopas populaarne eeslinna ehitamise ideed leidis ka rakendamist Hungerburgi puhul. Juba enne Esimest maailmasõja elas Jõesuus üle 10 000 inimese. Siin puhkasid eelkõige…
-
Festivalil kõlab veeteemaline muusika eesti tippmuusikute esituses ning üheks keskseks sündmuseks on 6. juunil kell 20 Türi kirikus toimuv G. F.
Händeli orkestriteose „Veemuusika” täielik ettekanne, esitajaks Tallinna Kammerorkester Reinut Teppi juhatusel. Kontsert toimub koostöös Tallinna Filharmooniaga. Vee teemale on pühendatud ka teised festivali raames toimuvad kontserdid: 5. juunil kell 19 esineb pianist Mati Mikalai, kelle kontserdil pealkirjaga „Veemuusika” kõlavad M. Raveli ja C. Debussy teosed, 6.…
-
Kunstiga tegelemist alustas ta oma ema, vabakutselise kunstniku Kai Mägedi kõrvalt. Kristel Mägedi personaalnäitused on üleval olnud näiteks Põltsamaal, Viljandis Kondase keskuses ja Pärimusmuusika Keskuse kohvikus. Käesoleva näituse kohta ütleb autor ise järgnevalt: “Näitusel ei ole pealkirja ja stiil on veel määratlemata. Viljandi on lahe linn muide”.
Näitlemist on Kristel Mägedi õppinud Viljandi Kultuuriakadeemias. Osalenud on ta sellistes etendustes nagu Kalju Komissarovi lavastatud “Ellumõistetud” Rakvere Teatris, Katri…
-
“Kolm värvi. Eesti” on Tartu Uue Teatri 3aastane laiaulatuslik poliitilise teatri projekt, mille seatud ülesandeks on Eesti poliitilise elu kaardistamine ja anaüüsimine.
Projekti esimene faas “Kolm värvi. Eesti 2009. Sinine” koosneb Tartus ja Tallinnas toimuvatest avalikest intervjuudest ühiskonna võtmetegelastega. Projekti lavastaja ning avafaasi intervjueerija Andres Keili sõnutsi ei ole eesmärgiks mõnele poliitilisele jõule “ära teha”, vaid kõiki võrdsetel alustel koheldes maailmavaadet kaardistada ja seejärel maailmavaatelistest erinevustest lähtuvaid erinevaid…
-
„„Ooper Raekojas“ on rahvusvaheline projekt, mis annab nii rahvusooperi kui ka väljaspool kodumaad tegutsevatele eesti solistidele esinemisvõimaluse,“ ütles Tarmo Eespere. „Selles, et kontserdipaigaks sai Tallinna Raekoda, on oma osa nostalgial. Juba kooli ajal käisin seal tihti kontserte kuulamas ja raekoda on alati olnud üks mainekamaid kohti, kus kõrvuti eesti interpreetidega on esinenud palju kuulsaid välismaalasi.“
Tänavu on uudiseks see, et viimasel kontserdil 28. augustil etendatakse stseene barokkooperitest.…
-
Georgi Markelov on aastast 1956 vabakutseline kunstnik, tema loomingu hulka kuuluvad puuskulptuuride sarjad „Ei iial sõda“, „Lilled“, „Linnud“, „Maskid“ ja arvukalt portreid. Kokku on ta loonud üle 500 puuskulptuuri. Skulptor elab ja töötab Tallinnas. Raja galeriis avatakse Georgi Markelovi ulatuslik juubelinäitus “Lilled Emale”, kus autor esineb ruumiinstallatiooniga, mis koosneb 6000 puidust (mahagon, saar, pärn jne) lilleõiest.
Näitus jääb avatuks 7. juunini 2009
-
Näituse kuraator ja Kumu ÖÖ muuseumi-poolne projektijuht Maria-Kristiina Soomre kommenteerib: „Kumu kunstimuuseumi jaoks on Kumu ÖÖ üks järjepidevamaid ja hinnatumaid traditsioone, mida loeme oma programmi sama oluliseks osaks kui näitusi. Eriti hea meel on, et seekord jõuab helide pidu ka tõepoolest kunsti keskele ning muusikasõbrad, kes veel Kumu uuele kaasaegse kunsti näitusele jõudnud ei ole, saavad kaasa mõelda Eesti hetke kuumimatele autoritele. Nagu Kumu ÖÖl näha…
