-
Mitmeid kordi maailma 100 mõjukama mõtleja hulka arvatud Oxfordi Ülikooli Euroopa uuringute professor Timothy Garton Ash on kirjutanud põhjalikke analüüse Kesk-Euroopa ja kommunismi teemal ning kaardistanud kaheksas raamatus Euroopa viimaste kümnendite poliitilist arengut. Eesti keeles on temalt ilmunud raamat „Oleviku ajalugu“ (2002).
„Timothy Garton Ash on üks kaasaja tsiteeritumaid intellektuaale ja omamoodi Euroopa ühendaja, kelle kirjutised on tabavalt mõtestanud seda, mis Euroopat liidab ja lõhestab,“ kommenteeris peaesineja…
-
„Väga suur tänu kõigile lauljatele, dirigentidele ja pillimängijatele, kes on võtnud peoks valmistumist suure pühendumusega. See teeb ainult rõõmu,” ütles laulupeo kunstiline juht Ants Soots.
Laulupeol osalemiseks tuli kooridel ja orkestritel osaleda kahes maakondlikus eelproovis.
„Mõlemas eelproovis tehti tööd repertuaariga ning teises eelproovis toimus ka ettelaulmine ja -mängimine kollektiivide kaupa,“ rääkis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA laulutoimetaja Ave Sopp ja lisas, et tänavu toimus enne laulupidu kokku 296…
-
Lavastaja Helen Rekkori ning trupi kokku pandud “THEISED” on Peeter Raudsepa lavastuse “Sünnipäevapidu” kõrval teine Kultuuriakadeemia üliõpilaste diplomilavastus. Nelja õppeaasta jooksul on üliõpilased mänginud Vargamäel Tammsaare majamuuseumis lavastuses „tõde: EI: õigus“ (A.H. Tammsaare / Helen Rekkor), Rakvere Teatri noortelavastuses „Kuidas elad?. . . .Ann?!“(Aidi Vallik / Sven Heiberg), koostöös J.M.K.E-ga Von Krahlis Teatrilabori „Haned Võlgu“ (Villu Tamme / Jaanika Juhanson), Ugala Teatris kursuse juhendaja Kalju Komissarovi lavastatud muusikalis „Marilyn“,…
-
Ede Kurreli naiselikud ja elegantsed vääriskivide või emailidega ehted on vana hea klassika ja klassika on alati moes. Nii kividesse kui emaili kiindus ta juba oma karjääri algul ning kalliskivide tundmise alal ei olnud talle võrdset. Ehte kompositsioon oli kunstnikul läbi mõeldud viimase kui peensuseni ning kuldtopaas, akvamariin, safiir, rubiin on istutatud kuldraami või oksüdeeritud hõbeda taustale just nii, et kivide kaunis helk pääseks maksimaalselt mõjule.…
-
NEW YORK
Pilvelõhkujad, suurlinna helid, autod, politsei signaalid, inglisekeelsed kõnekatked, võib-olla ka veidi hiinakeelset juttu. Kaamera jälgib tänavaelu. Eemal räägivad kaks naist. Juttu kuulda ei ole, aga tekst ilmub ekraanile.
„Kas nad saavad aru?“
„Mehed või?“
„Jah.“
„Nad ei saa ju kunagi aru.“
„Vahel tekib tunne. . . .“
„Siis teeme, et meie ei saa aru.“
Kaamera pöördub teises suunas. Seal seisavad kaks meest. Nad räägivad, aga ka nende juttu ei ole…
-
Loeng kutsub kaasa mõtlema taimede ja lillede rolli üle kultuuris. Lilled ja taimed kunstis võivad väljendada mitmeid kultuuri materiaalseid ja mittemateriaalseid aspekte. See on kui mosaiik, kus realism on põimunud sümbolismiga, ning kognitiivne teadmine on kõrvuti raamatutarkuse ja pildilise traditsiooniga. Kõik sõltub kontekstist. Loeng ei püüa seletada piltidel kujutatud lillede tähendusi, vaid keskendub vanimate näituse eksponaatide – sealhulgas keskaegsete rohuraamatute – kultuurilise konteksti selgitamisele.
Osalemine muuseumipiletiga.
Kogunemine Kumu…
-
Näituse teises osas – „Selja rand. Katkestatud mälu“ – on välja pandud teist sama palju 19.sajandi lõpu ning 20. sajandi alguskümnenditest pärinevad fotosid ja postkaarte. (Nende seast torkavad eriti silma Carl Sarapi meisterlikud tööd.) See on omamoodi pilguheit haitunud möödanikku, millega enamusel vaatajaist puudub suulisel mälutraditsioonil põhinev emotsionaalne seos: ammu on surnud „selja keel“, kadunud põlvkondi püsinud lokaalne toponüümika, ka piltidel kujutatud inimeste nimed ütlevad vähestele…
-
Näitusel on võimalik vaadata Andres Söödi dokumentaalfilmi „Exegi monumentum“ (1987) ja Eesti Televisioonis valminud telesarja „Ajakangas“ (1989–90) ning tutvuda raidkividega Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kogust.
Näituse koostasid Fredi Tomps ja Matis Rodin. Näitusega kaasneb kataloog.
27. mail kell 15.00 toimub näitusel muinsuskaitseajaloo-alane seminar.
Näitus jääb avatuks kuni 23. augustini 2009.
-
Näitus keskendub omas ajas unikaalse Foksal Galerii rollile avangardkunsti eksponeerija ja tutvustajana sotsialistlikus Poolas. Sulaajast peale suhtuti avangardkunsti Poolas leplikult ning Foksal Galeriist sai alates selle loomisest 1966. aastal avangardi üks olulisemaid eestkõnelejaid. Galerii tegutseb tänaseni, korraldades regulaarselt näitusi, lisaks on sel mahukas arhiiv, mis koondab dokumente Foksali tegevusest läbi aegade. Näitus „Me näeme teid. Foksal Galerii tegevus 1966–1989” esitleb dokumentatsiooni olulisematest galeriiga seotud üritustest, mis…
-
Kava:
Sven Vabar “Mõnikord on uksed avatud, aga põgeneda pole vaja”
Epp Annus “Mehis Heinsaar ja kirjanduse allikad”
Mart Velsker “Kus avati Teadmatuse Akadeemia?”
12.30–13.00 Kohvipaus
Piret Viires “Mehis Heinsaare maa ja ilm
”Jaak Tomberg “Maagiline uks tegelikku”
14.00–15.00
Lõunapaus
Andrus Org “Looduskirjanik Heinsaar”
Peeter Helme “Rotipüüdja Heinsaar”
Berk Vaher “Teekond Artur Sandmani teise otsa”
Arutelu
17.00 Artiklikogumiku “Spiraali lagunemine. Jüri Ehlvesti maailm” (Etüüdenüüdiskultuurist 1) esitlus
Korraldajad:
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm
Toetab: Eesti Kultuurkapital
