-
Miliza Korjus, kelle sünnist möödus augustis 100 aastat, kuulub kahekümnenda sajandi 30–40ndate aastate kõige imetlusväärsemate ning unikaalsemate loodusliku andega laulukunstnike hulka. Berliini Riigiooperis lauldud Öökuninganna Mozarti ooperis “Võluflööt”, Violetta ja Gilda Verdi ooperites “La traviata” ning “Rigoletto”, nimiosad Delibesi “Lakmés” ja Donizetti “Lucia di Lammermooris”, virtuoossed soolokontserdid ja õnnestunud heliülesvõtted tõid lauljatari Euroopa lauljate esiritta. Puhta kõla ja suurepärase tämbriga hääl, ideaalne hingamistehnika ja hääle lai…
-
Kontserdil esitatakse suurte klassikute loomingut kolmest eri ajastust – lisaks „Berliini missale“ tulevad ettekandele Mendelssohni a cappella kooriteos „Kolm psalmi“ op 78, Mozarti Sümfoonia nr. 5 B-duur (K22) ja Pärdi „Magnificat“.
Kontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio ning Euroraadio Põhja- ja Baltimaade kontserdihooaja raames jõuab see miljonite raadiokuulajateni Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Islandil, Taanis, Hollandis, Austrias ja Portugalis. EFK kontserte on Klassikaraadio vahendusel ka varem korduvalt edastatud Euroopa…
-
Jaanuari keskpaigani (2010) avatud näitus tutvustab Soome folkloristi Armas Otto Väisäneni ja kunstnike Alpo Sailo ja Carl Bengtsi 1922. aasta juunis toimunud uurimismatka Setomaale. Näitusel on esmakordselt eksponeeritud välitöö tulemusena sündinud maalid ning nelja lauluema büstid, samuti saab kuulata lauluemade häält.
1922. aasta uurimismatka eesmärgiks oli fonograafi, fotoaparaadi, pintsli ja savi abil jäädvustada seto laulikuid ja nende laule. Soomlastele poseerisid ja laulsid kuulsad lauluemad Miko Ode, Martina…
-
http://www.saal.ee/event/105/
http://www.youtube.com/watch?v=xPckTfqQMDI
-
Mihkel Kaevatsi kolmas luulekogu, milles 25 valitud luuletust aastatest 2005-2008. Need luuletused on kui väikesed filmid, mis püüavad valgust, rütmi ja mälu. Raamatu kaasautor on fotokunstnik Madis Katz, kelle pildid jutustavad koos luuletustega leheküljelt leheküljele oma loo.
-
Näitus tutvustab Turu kunstniku Harro Koskineni (s 1945) popiperioodi loomingut. Harro oli üks 1960.–1970. aastate Soome vaimukamaid ja teravapilgulisemaid kunstnikke, kelle teosed tekitasid alalhoidlikus publikus ja võimuesindajates aktiivset vastuseisu. Harro kriitika väikekodanliku elulaadi vastu ärgitas tsensuuri ning kutsus esile hukkamõistu.
Harro popkunstist inspireeritud loomingu üheks tuntuimaks kujundiks on paks erksavärviline siga, kellele kunstnik on andnud inimlikud omadused: täissöönud loom istub oma perega mõnusalt teleka ees, eputab uhkete…
-
Eesti argipäev jõudis muuseumisse
Kogumiskampaania „Kingi muuseumile päev oma elust“ kutsus kõiki jäädvustama üht päeva oma elus, päevaks sai valitud muuseumi 100. sünnipäev – 14. aprill 2009. Võistlusele laekus 410 tööd, neist enamik käsikirjas, ent on ka rohkesti fotosid, videoid, ajaveebe, dokumente ning koguni üks ese. Osalejate seas oli nii kultuuritegelasi kui poliitikuid, erinevate elukutsete esindajaid, aga ka väga palju koolilapsi.
Vanim osalenutest oli 96-aastane vanaproua Võrust…
-
Väljapanek koosneb paaril viimasel aastal loodud joonistustest, põhirõhuga küll tänavusel loomingul.Enamjaolt on tegemist tuššijoonistustega, kuid ei puudu mõned näited ka grafiit- ja segatehnikas teostatud töist. Ilmete jäädvustamisel on kunstnik lähtunud inimnägude väljendusrikkusest, kuid mitte piirdunud sellega. Ilmed ja ilmingud esinevad reas teostes paralleelselt, misjuures väljenduslik põhirõhk on sageli suunatud emotsionaalse seisundi esiletoomisele/fikseerimisele („Helge hetk“, „Külmas tuules“), kunstnik leiab ilmekust ka sellisest ilmingust, nagu maskid („Mask“, „Magav…
-
Ettevõtmise ellukutsujateks olid kunstiühingu Pallas kunstnikud Konrad Mägi, Anton Starkopf ja Ado Vabbe, kellele peatselt lisandus ka Nikolai Triik. Tööd alustati Pariisi vabaateljeede põhimõttel, aastatega muutus koolitus süsteemsemaks ning alates 1924. aastast oli tegu kõrgkooliga. Pallas jäi Eesti Vabariigis ainsaks kujutavat kunsti õpetavaks kooliks, tegutsedes kõik need aastad eraõppeasutusena.
Aastatel 1924–1943 jõudis lõpudiplomini 90 kunstnikku, neist 61 maalijat, 17 skulptorit ja 12 graafikut. Koolituse keskmes oli…
-
Veljo Tormise teoste töötluste plaadiks vormistamise eellugu ulatub 2007. aastasse, mil Tormis oli Eesti muusika päevade festivali helilooja ning mõeldi võimalustele akadeemilist ja mitteakadeemilist muusikamaailma ühendada. Paljud artistid said lähteülesande luua Tormise teoste põhjal uut muusikat. Inspiratsiooni lisasid mõningad seminarilaadsed kohtumised heliloojaga: Veljo Tormis tutvustas teoste tausta ning tundis omakorda huvi muusikute lähenemise vastu teoste töötlemisel. Paljudel muusikutel puudus sootuks varasem kogemus koorimuusika ja pärimusmuusikaga, mõnel…
