-
Tarrvi Laamani pildid on mõjutatud reggae´st ja selle kodumaast. Reisidelt “värvilistesse maailmadesse” on piltidele kaasa toodud kirkad värvid, lõhnad, maitsed, soojus, rütmid ja tunne, et oled ära puhkusel. Kogu see sära ja värvikirevus viib iluni, mis on pigem spirituaalne kui dekoratiivne. Laamanni tööd on elujaatavad ja rõõmsad, see on tema viis maailma parandada.
Puulõiketehnika kasutamist õigustab kunstnik ise järgmiselt: „Sa ei tea kunagi, mis tulemus võib olla,…
-
Kõne alla võetakse
*kvantfüüsika teooriad budistlikust aspektist (Andrei Terentiev, ajakirja “Buddhism of Russia” peatoimetaja), Khampa nunnad Tiibetis tänapäeval (tibetoloog Mitra Härkönen, Helsingi ülikool), eestlaste esmatutvus budismiga – Karl Tõnisson ja Voldemar Lustig (Mait Talts, Tallinna Tehnikaülikool),
*Kagu-Aasia budistlik haridussüsteem (Zhen Chan, Tai Rahvusvaheline Budismi Kolledž),
*budism lähinaabrite juures (Allan Fotheringham Rootsi-Tiibeti ühingust, Pekka Airaksinen Soome budistlikust liidust, Marika Laudere Daugavpilsi ülikoolist jt), dzogtshen ja Põhjaga seotud elemendid (budistlik õpetaja…
-
Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab vastu taotlusi 2011. aasta stipendiumideks ja toetusteks
Taotluste vastuvõtt lõpeb reedel, 15. oktoobril 2010 kell 16.00
Taotlused esitage Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond aadressil:
A. Weizenbergi 20A-13 (III korrus), 10150 Tallinn
Telefon 601 3428
Vastuvõtt tööpäeviti 10.00 – 16.00
Täpsem informatsioon ja taotluse esitamiseks vajalik ankeet
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond kodulehe www.erkf.ee avalehel
-
Harva juhtub, kui lingvistilise täpsusega, aga poeetilise pilguga, on tabatud midagi Eesti elule nii iseloomulikku. Koff kujutab Eestit sellisena, nagu see on: koletu ja karusena! Ta on haaranud õhust lauseid, mida me pruugime, ja too muutub peegliks me eneste jaoks.
Hääd kirjandust kukkus koletult. Lisaks Koffile kaalusime Aino Perviku „Matlena teekonda“ (see oli ka üks kahest, mis sõelale jäi!), Aare Pilve „Ramadaani“, Igor Kotjuhi „Usaldusliini“, Ene Mihkelsoni…
-
„Seda raamatut on tõesti põhjust ekslusiivseks nimetada, sest nii terviklikku ülevaadet ühteaegu nii sõnas kui pildis pole ajaloolise Kadrioru lossi kohta varem ilmunud. Autorid on materjali käsitlenud pisut teise nurga alt, nähes Kadriorus mitte ainult arhitektuuripärlit, vaid ka Eesti võimu- ja vaimuajaloo üht sümbolit”, märkis Kadrioru kunstimuuseumi direktor ja üks raamatu autoritest Kadi Polli.
„Kadriorg. Lossi lugu” on põhjalik uurimus Kadrioru lossi ajaloost alates Peeter I ajast…
-
Tänavuse laada peateemaks on reisikirjandus. Oma värsketest reisiraamatutest tulevad kohale rääkima Rein Sikk, Olev Remsu, Tiit Pruuli ning Sigrid Suu-Peica. Lastele on avatud lugemispesa (Täpsem programm: www.keskraamatukogu.ee). Karges sügisõhus pakub teed ja kohvi ning koduseid hõrgutisi välikohvik.
Lugemisaasta puhul teevad laadal müüvad kirjastused heategevuslikus korras ühise kingituse Lääne-Virumaal asuvale väikesele Muuga küla raamatukogule. „Just Muugal veetis kirjanik Vilde oma varase lapsepõlve. Külaraamatukogus peetakse kuulsat kohalikku tihti ka…
-
Laupäeval 18. septembril on Eesti filmide päev, mis algab kell 18 klubis Dubrovnik (Eerikinkatu 11, Helsingi) Eesti režissööride vestlusõhtuga Smeds Ensemble produtsendi Eeva Bergrothi juhtimisel. Õhtu jätkub Manfred Vainokivi filmide seltsis. 1964. aastal sündinud filmirežissööri, operaatori ja produtsendi uuemad ja tuntumad taiesed on dokumentaalfilmid „Maestro” (2009), „Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan” (2009), „Nagu kärbeste sumin” (2010). Režissöör on klubiõhtul ka ise kohal, teda intervjueerib Eeva…
-
Suvilahti on Helsingi linnavalitsuse arendusprojekt, mille sihiks on loomemajanduse arendamine endises tööstuspiirkonnas. Juba praegu tegutseb Suvilahtis kümneid kunstistuudioid ja muid kultuuriasutusi. „Avatav Eesti Maja on järjekordne ja oluline teetähis Eesti–Soome suhetes, ja mitte ainult kultuurisuhteid silmas pidades – see läbimurre on märksa sügavama tähendusega,“ kommenteeris linnavalitsuse otsust Eesti Instituudi direktor Mart Meri. „Helsingi Eesti Majast on kõneldud aastaid. Nagu ka vastupidi, Soome majast Tallinnas. Nüüd oleme…
-
Prantsusmaa pealinna mainekas kontserdisaalis Salle Pleyel’is toimuvatel hooaja avakontsertidel esitab Pariisi Orkester (Orchestre de Paris) uue peadirigendi Paavo Järvi juhatusel prantsuse ja soome muusikat. Kõlavad Paul Dukas’ „La Péri“ ja Jean Sibeliuse „Kullervo“, solistideks maailma kontserdi- ja teatrilavadel kõrgelthinnatud sopran Soile Isokoski ning bariton-bass Juha Uusitalo. Koos Eesti Rahvusmeeskooriga laulab „Kullervot“ 1976. aastal Pariisi orkestri juurde loodud koori meesrühm.
Paavo Järvi on 1967. aastal loodud ja praegu…
-
Reedest Sirbis nüüd ja igavesti leheküljed täis arhitektuuri.
Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Sirbis:
– Eesti eramud Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja kogu tõde sellest, mida teised näitasid. Intervjuu arhitekt Kalle Vellevooga.
– Arvamusi kultuuridemokraatiast ja selle puudumisest.
– Agambeni masin ütleb: “Tere tulemast!” Agamben ise turvalisusest ja terrorist.
– Värvi triumf Kumus, Mikkeli muuseum pinge all.
– Arvo Pärt ajas ja ajatuses.
– Resonabilise sügistuule Glamorganis, Küberstuudio ringlainetus Tahkunatipus.
– Jaapani kirjandus: Fujii Sadakazu luulest, Lauri Kitsniku…
