-
“Kunsti eristatakse loodusest nagu tegemist [/Tun/] (/facere/) tegutsemisest [/Handeln/] või toimimisest [/Wirken/] üldse (/agere/), ja esimeste saadust (/Produkt/) või tagajärge [/Folge/] kui tehtut [/Werk/] (/opus/) viimaste saadusest kui tulemust [/Wirkung/] (/effectus/).”
“Kauni kunsti saaduse puhul peab saama teadlikuks sellest, et see on kunst, mitte loodus; aga siiski peab otstarbekohasus selle saaduse kujul paistma igasugusest meelevaldsete reeglite sunnist nii vaba, just nagu see oleks pelga looduse saadus.”
“Loodus oli…
-
Mare Tomminga sõnul oli kohe alguses selge, et see ei tule tavapärane džunglilugu – ei mingeid sabasid ega sarvi. “Mind on mõtlema pannud „pärisasjade ja päristunnete” puudujääk tänapäeva maailmas ja asendustegevus sellele – internet ja sealt tulev informatsioon, nii hea kui halb, samuti piiri hägustumine tegeliku ja virtuaalse vahel. Sealt tuli lavastuse raamidee – arvutimäng. Internet on kõikvõimas, sellele ei vaidle ju tänapäeval keegi vastu. Sellest…
-
Eesti koorid olid üliedukad Norras 14. – 17.X toimunud rahvusvahelisel laste- ja noortekooride konkursil „NINA Griegfestival for Young Voices“. Musamari Koorikooli noorem lastekoor, dirigent Tiina Mee, võitis I koha lastekooride kategoorias ja noorte segakoor Mitte-riinimanda, dirigent Urve Uusberg, noortekooride kategoorias. Lisaks võitis Musamari Koorikooli noorem lastekoor, kus laulavad 7–12aastased tüdrukud ja poisid, kogu konkursi grand prix.
-
Ivi Arraku sümbolismi sugemetega abstraktse vormikeelega maalid on jutustus värvide maailmast, kus värvidega seonduvad suhted ümbritsevaga – kas otseselt tuntavana või kaudselt muundununa. Värvidega seostuvad aimatavad maastikud, mõnikord reaalsemad ja siis jälle kaugenevad – harmoniseeruv ning helenduv vaheldub vastandumise ja kontrastsusega.
Käesoleva näituse pealkiri “Muutumised” kajastab autori sõnul muutusi meid ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas ja meis endis: “Me muutume mitte ainult väliselt, vaid ka sisemiselt. Muutused toimuvad meie…
-
Krokii (prantsuse keeles croquis) on lühiajaline visandlik joonistus modelli järgi. Enamasti kestab joonistuse tegemine mõnest minutist kümne minutini.
Kuna poseerimise aeg modellile on lühike, siis võimaldab see joonistada keerulisemaid poose, mis poleks mõeldavad pikaajalise joonistuse puhul.
Samuti on oluline nii lühikese aja jooksul tabada põhilist ning jätta detailidesse laskumata. Krokiid kasutatakse palju ka eeltöödena suurema
joonistuste, maalide või skulptuuride tegemisel. Valter Uusbergi sõnul on vaba käe visandid ka joonisfilmide…
-
Artjom Maksakov on lõpetanud Tallinna Balletikooli aastal 2004. Rahvusooper Estonias alustas ta tantsijana 2003. aastal. Ta on töötanud Hollandi Rahvusballetis 2007–2008. Artjom Maksakovi rollide hulka kuuluvad d’Artagnan (Nixoni „Kolm musketäri“), James (Bournonville’i „Sülfiid“), Prints ja Jahimees (Harangozó „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“), Mercutio ja Benvolio (Prokofjevi „Romeo ja Julia“), Franz (Delibes’i „Coppélia“) jt. Artjom Maksakov on pälvinud mitmeid auhindu ja preemiad – III koha Rahvusvahelisel Balletikonkursil Moras,…
-
Külastajatele korraldatakse enne teatrit ka tasuta ekskursioon uutesse kasvuhoonetesse, kus eksponeeritakse troopilisi ja kuivalembeseid taimi.
„Tallinna botaanikaaed on arenemas mitmekülgseks ajaveetmiskohaks, kus on alati suvi,“ ütles Tallinna botaanikaaia turundusspetsialist Taavi Puuorg. „Soovime viia kokku meelelahutuse harivaga ning seda elamust novembri algul külastajad kindlasti ka kogevad,“ lisas ta.
Piletid on müügil Piletilevis ja Tallinna botaanikaaia Palmimajas.
Rohkem informatsiooni teatrietenduse ja kasvuhoonete avanädala sündmuste kohta leiab Tallinna botaanikaaia kodulehelt www.tba.ee uudiste…
-
Tanja Muravskaja loomingut iseloomustab tugev sotsiaalne närv, mis peaasjalikult portreeformaadiga töötades, kuid dokumentaalsust eirates, kehtestades selle asemel tugeva autoripositsiooni võimaldab võrdlemisi selgelt artikuleeritud seisukohti.
Nii on Muravskaja portreede puhul ühtlasi tegemist autoportreedega, mille kaudu autor tegeleb enese identifitseerimise ja positsioneerimisega.
Näitusega “Split Mind” kuulutab Muravskaja taas kord lõppenuks ühe teema, seekord siis autori loomingut viimased neli aastat läbinud rahvusluse küsimuse. Esimeseks etappi sulgevaks näituseks oli “Encore” 2007. aastal…
-
“Laulukaupmehes” meenutab A. O. Väisänen oma kogumismatkasid Soomes, Karjalas, Setumaal ja Mordvas. Etendus põhineb Väisäneni matkapäevikutel ja tema poolt kogutud pärimusmuusikal elavas esituses, olles samas ka teaduslikult täpne käsitlus. Võimsat laulu täiendab lakooniline no-teatri liikumine.
Soome folklorist Armas Otto Väisänen (1890-1969), kelle sünnist täitus tänavu 120 aastat, on üks soome tähelepanuväärsemaid rahvamuusikakogujaid ja uurijaid. 18 ekspeditsiooni vältel salvestas ta ligi 6000 lugu, kogus ka etnograafilisi esemeid ja…
-
“Võidufilm puudutas saalis olevaid inimesi ja oli selgelt väljajoonistunud karakteritega,” ütles Marti Savi. Ta lisas, et noorte kohta iseloomustas filmi hea näitlejatöö. Kristiina Davidjantsi sõnul oli “Ninja” selgete pildikaadritega magushapu alatooniga film. Žürii soovitas järgmisel aastal filmitegijatel olla hulljulgemad ja loomingulisemad. Kuid loomulikult ei tohiks puududa ühest heast linateosest eneseiroonia.
Lisaks peaauhinnale andis žürii välja eriauhinnad filmidele “Õige tudeng teeb stuudiumi jooksul. . . .” autorid TÜ suhtekorralduse ja ajakirjanduse…
