-
Lilian Mosolainen on end eelkõige tõestanud aktimaalis, mida on peetud meeste pärusmaaks. Uudselt probleemne on siin tema naiselik vaatevinkel ja naiselik eneseotsing, kuid programmiliselt feministlikuks ei tasu tema kunsti pidada. Pigem otsib ta eelarvamustest ja hierarhiatest vabastust, püüab laiendada inimlike suhtumiste ja hinnangute võimalusi muutuvas maailmas. Võibolla oleks õige nimetada sellist laadi psühholoogiliseks aktimaaliks (Mirjam Peil).
Näitus jääb avatuks detsembri keskpaigani.
-
Ajaloolisest toidu- ja joogikultuurist ning sellega seotud uskumustest ja lugudest kõnelevad näitusel eksponeeritud maalid, gravüürid, skulptuurid, tarbekunsti ja etnograafilised esemed, samuti raamatud ja fotod. Üksikult ja üheskoos peegeldavad need kord paganlikku, kord kristlikku maailma. Seetõttu jaguneb näitus laias laastus kaheks sakraalseks ja profaanseks pooluseks.
„Näitust vaadates kerkib silme ette üllatuste rida: mida kõike Eestis ei leidu ja kui paljusid kunstiteoseid võib toidukultuurist ning ka ainuüksi veini- ja…
-
Tekstiililoominguga on tihedalt seotud aegade sidet väljendav fotode esitlus – armsad kordumised näojoontes autori vanavanematest ja lapsepõlvest kuni lasteni ja lastelasteni.
See, mida kunstnik teeb, ei ole trende järgiv moedisain vaid sõltumatu eneseväljendus läbi tekstiilide ja rõiva. Oma täielikus ajatuses köidab see eelkõige neid “hingesugulasi”, kes ära on tundnud oma lapsepõlve unistuste haldjakleidi. Selle kleidi, mis ongi tehtud läbi puulehtede kumavast päikesevalgusest.
Kunstnik pühendab näituse lastele, lastelastele, vanematele,…
-
Miks akvarell? Sest rääkides vahemerepiirkonna maastikust, pean tegelikult rääkima õhust. Ja valgusest. Vahemerevalgusest. Just akvarellis, selles vee-õhu-värvi-tehnikas, on õnnelikul kombel olemas see maalitehniline ekvivalent, mille leidsin olevat sobivaima oma seekordse kogemuse maalidesse tõlkimiseks.
T.T.
Tänud: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit
Autorist: Tiina Tammetalu on lõpetanud ERKI maalikunstnikuna 1989. aastal. 2003-2006 täiendanud end EKA-s interdistsiplinaarse kunsti magistriõppes. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1992. aastast. Lisaks pidevale loome- ja näitusetegevusele…
-
Heiki Ernits ütleb väljapaneku kohta järgmist:
“Näitus on koostatud nii, et on prinditud välja värvilised taustapildid filmist. Need on valmistatud segameetodil: kõigepealt valmistan mina visandi ja selle põhjal Lätis resideeriv kunstnik maalib tausta – õieti öelda koostab – sest iga tegevuskoha jaoks valmistab ta enne terve valiku detaile – puid, lilli, rohtu jne – nende abil sünnivad erinevad loodusvaated nii, nagu neid filmiloos vaja läheb – need…
-
Filmitalgud võitleb piraatlusega siiski ka tõsisel rindel: kõik väljasaadetavad digifilmikoopiad on märgitud unikaalse koodiga. Juhul kui film jõuab internetti enne tegijate nõusolekut, saab koodi järgi tuvastada, mis plaadilt see tuli ning sellega inimesi vastutama panna. Trahv trahviks – kuid oluline on läbi uudse süsteemi näidata rahvale, et filmitegijate õigusi tuleb hinnata ja nendega arvestada. Head filmi kinos vaatamist!
MTÜ Kinobussi korraldatav projekt Filmitalgud kuulub Euroopa Kultuuripealinn Tallinn…
-
“Idiooti” on kinolevis veel võimalik näha Tallinnas Artises ja Sõpruses, samuti toimuvad seansid PÖFFi raames. Praeguseks on film kinodes kogunud juba 9940 vaatajat. Selle vaatajanumbriga on “Idioot” aasta vaadatuimate kodumaiste filmide edetabelis kolmandal kohal, jäädes alla vaid filmidele “Lotte ja kuukivi saladus” (62651 vaatajat) ning “Kormoranid ehk Nahkpühkse ei pesta” (38618 vaatajat).
Fjodor Dostojevski samanimelisel romaanil põhineva “Idioodi” peaosa, naiivset vürst Mõškinit kehastab Risto Kübar. Lisaks mängivad…
-
Kõrvuti raamatutega on eksponeeritud ka varasemad Tallinna vaategraafika
sarjad, linnaplaanid ja postkaardid.
Eesti Rahvusraamatukogu varade kõrval on tutvustatud ka teiste eesti
raamatukogude, muuseumide ja arhiivide haruldasi säilikuid.
Esmakordselt saab näha haruldast ainsa eksemplarina säilinud Tallinna
piltkujutistega kalendrit 1670. aastast, mis on näitusele toodud
Läti Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust.
Näitust täiendavad 1937. ja 1939. aasta Eesti Kultuurfilmi filmid vanast
Tallinnast. Digiteeritud haruldasi raamatuid, Tallinna vaatealbumeid,
postkaarte ja linnaplaane on võimalik lehitseda infokioski vahendusel Eesti
Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar.
Eesti Rahvusraamatukogu
harulduste…
-
Neljapäeval, 10.11. kell 17 avatakse Tampere Maja galeriis Andrus Raagi maalinäitus „Pildid siitpoolsusest“. Näitus koosneb Raagi uusimast abstraktsete tööde seeriast, mis on valminud käesoleval aastal.
„Pildid siitpoolsusest“ on kunstniku varasema seeria „Maalid“ edasiarendus ja täpsustus. Seeria „Maalid“ valmistas Andrus Raag ette Tallinna Linnagalerii näitusele mõni aasta tagasi. Tööde idee seisneb kunstniku sõnul katses luua maali mitte värvi aspektist vaadatuna, vaid aine kui kvaliteedi esiletõstmisest lähtuvalt. Looduses ei…
-
Ivar Kaasik:
Maal on relevantne ja kaasaegne. Maal ei ole relevantne ja kaasaegne. Tohib maalikunst end süütuna uue meedia kunstide kõrvale asetada nagu oleks ta just äsja avastatud? Mis seisab maalikunsti surnuksrääkimise taga ajal, kus “kõik on lubatud” ja “midagi ei loe”? On see kui väljakutse enda tõestamiseks, oma eksistentsi vajalikkuse näitamiseks, peale seda kui maal konkureerib mitte ainult iseenda ja oma ajalooga, vaid massiliste, üha uute…
