-
Malle Leis äratas 1960-ndate lõpul tähelepanu kui novaatorlik teatri ja TV-disainer ning kiiresti kujunes temast absoluutselt kõige popim Eesti noor naiskunstnik, esikaante lemmik, näituste staar. Latti pole ta alla lasknud ka järgneva 40 aasta jooksul. Esimene personaalnäitus oli 1969. aastal Tallinna Kunstisalongis tollase Võidu väljaku ääres, esimene suurem, ligi 80 tööga personaalnäitus, oli Tartu Kunstnike Majas 1973. a. Esimene esinemine üleliidulisel näitusel oli 1972. a. Moskvas…
-
Inimeseks olemine on sisemine ja väline. Inimese sisemaailm on teiste eest varjatud ning see avaneb teistele vaid üksikute fragmentidena. Teineinimene saab meile mõistetavaks juhuslike kildude kaudu, millest tervik tuleb meil endil ise kokku panna. Sealjuures peame toetuma tõenäosusele, oma sisetundele ja rakendama loovust. Need juhuslikud sähvatused, millega loome endast mulje teiste jaoks ja mille põhjal kujuneb meie kujutlus teistest, määravad meie edasijõudmise ja hakkama saamise ühiskonnas…
-
Tallinna Õpetajate Maja
Raekoja plats 14, Tallinna
Ootame teid E-R kl 9-17.30, muudel aegadel kui maja on sündmuste tõttu avatud. Infot saab küsida tel 615 5160.
www.opetajatemaja.ee
-
Näituse avamisel tuleb esitusele performance, mille autorid on jõulunäituse kuraatorid Olga Tjurina ja Irina Sopina.
Näitus jääb avatuks 30. jaanuarini.
INFO: Jelena Kuznetsova, Narva kunstnike ühenduse „Vestervalli“ juht, tel 56686650
http://www.narvamuuseum.ee/?next=pressiteated&id=955&menu=menu_kula
-
Kataloogi ilmumist toetasid Eesti Kultuurkapital ning Erika ja Osvald Timmase mälestusfond.
Esitlemisele tuleb ka sama näitusega seotud haridusprogramm – 18-leheküljeline mustvalge lõõts-trükis pealkirjaga “Räägivad ja küsivad”. Interaktiivses noortele suunatud haridusprogrammis on sõna saanud tegelased valitud kunstiteostelt (kokku 17 teost 16 kunstnikult). Kontuurjoonistuse järgi vaatlusaluse teose üles leidnuna ja eri tüüpi küsimustele vastates avanevad sissevaated nii mõeldavasse kunstnikupositsiooni kui ka teose tegelaste kujuteldavasse mõtte-ja tundemaailma ning tärkab võimalus…
-
Jass Kaselaane seniseid ja ka avatavat ülimahukat näituseprojekti iseloomustab installatsiooni totaalsus, kuid mis on läbi mõeldud pisimagi detailini, arvestades valitud teemat ja projekti toimumispaigana kasutatavat ruumi. Lisaks eelnevale käsitleb Kaselaan mängleva kergusega esmapilgul hoomamatuid ja üle jõu käivaid teemasid – luigelaul eestlusele ja identiteedile 2009. aastal, viited ühiskondlikule mälule, mäletamisele ja liigselt kinnistunud tõekspidamisetele 2010. aastal ning irooniline sakraalsus ning abstraktse ruumi loomine käesoleva aasta alguses.
Avatava…
-
Üritus: Vello Vinn. MINIGRAAFIKA
Aeg: 29.11.2011 – 14.12.2011 avatud E-R 10.00-19.00 L 10.00-17.00 P suletud
Koht: Tallinna keskraamatukogu näitusesaal Estonia pst 8
Vello Vinna kolmeosalise eksliibriste valimiku ilmumine oli hea põhjus, et eksponeerida näitust kunstniku minigraafikast – tema loodud eksliibristest ja uue aasta kaartidest. Tallinna ekspositsioonile järgneb
-
Avatavat näitust iseloomustab autor: „Näitus tegeleb igavikulise ja igapäevase mälu(tuse) teemaga. Kui täpselt ja kuidas me midagi mäletame? Kas mäletame pigem objekti või saadud emotsiooni? Mis meile ühe või teise mälupildi taaselustab?“
Näitus jääb avatuks kuni 10. detsembrini 2011.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, OÜ Ideeklaas ja OÜ Aindhooven.
Näituseid Draakoni galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.
-
Oma piltidest ja pildistamisest rääkides ütleb ta nii: „Ma olen oma pika, ent kirju elu jooksul sattunud tegelema erinevate kaunite kunstidega. Alguses oli sõna, esimese luuletuse kirjutasin ma siis, kui ma veel kirjutada ei osanud. Sealt edasi tulid nii kaheksa-aastaselt Smena 8M ja esimesed pildid. Solberdamised vannitoas. Siis jäi see soiku. Edasi tuli sõna tagasi, siis teater, siis „Sobolevi märatsev jõuk“ ja performance- ja…
-
Jüri Arrak on sündinud 24. oktoobril 1936 Tallinnas. 1955 lõpetas ta Tallinna Mäetehnikumi. Järgnes kolmeaastane sõjaväeteenistus Leningradis, kuhu ta pärast seda veel mõneks aastaks jäi, teenides leiba joonestaja-konstruktorina, pikemalt aga taksojuhina. Vanem vend Henno Arrak, kes tollal õppis graafikat, soovitas Jüril astuda Tallinna kunstiinstituuti. Kuna akadeemiline joonistusoskus jättis esialgu soovida, õppis ta 1961-66 metallehistööd, täiendades end samal ajal kujutavas kunstis ja esinedes näitustel (ka rühmituse ANK…
