-
“Moderniseerimine. Balti kunst, arhitektuur ja disain 1960.-1970. aastatel”
Elav mälestus Nõukogude-aegsest kunstist, arhitektuurist ja disainist Baltikumis on muutumas ajalooks. Baltikumi nähti tollases Nõukogude Liidu kontekstis sageli meenutuse või osana millestki läänelikust, omamoodi sisevälismaana. Baltikumi kohvikute ja restoranide, mereäärsete sanatooriumide, uute elamupiirkondade ja avalike hoonete kujundus ning arhitektuur eristus selgelt piirkondlikuna muutudes legendaarseks.
Eriti populaarseks muutusid esemed, mis sümboliseerisid mugavust argielu tasandil: läti raadiod, eesti valgustid, leedu kaasaskantavad telerid,…
-
Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov tänas kunstnike, kes tegid oma panuse kaevandamise kujutamise traditsiooni jätkamisesse. ”Kaevurite töö on oluline ja on ära teeninud suure tähelepanu. Mul on hea meel, et pildisari kaasaegsest kaevandamisest ja sellega seotud tööprotsessidest on esindatud just Eesti Energia Kaevandustes kui suurimas kaevandamisettevõttes pikema traditsiooniga”, ütles Veljo Aleksandrov näituse avamisel.
Kohtla-Järve kunstnike ühenduse liige Aivar Rihkrand, kes on hariduselt mäeinsener, ütles näituse…
-
Lisaks Euroopa Aasta Muuseumi peaauhinnale kandideerivad nomineeritud muuseumid Euroopa Nõukogu muuseumiauhinnale, Kenneth Hudsoni nimelisele auhinnale, Stilletto auhinnale ning mitmetele eriauhindadele. Auhindade võitjad kuulutatakse välja Portugalis 19. mail 2012 toimuval auhinnagalal.
Eesti muuseumidest on varem Euroopa Muuseumi Aastaauhinna võitnud KUMU kunstimuuseum, mis nimetati Euroopa Aasta Muuseumiks 2008. aastal.
-
„Minu kuldlõiked“ on Bach Babachi esimene isikunäitus. Näitus jääb avatuks 16.detsembrini.
Vaata ka FB eventi – http://www.facebook.com/events/319029161458719/!
Näituse korraldusel on abiks:
Seridisain
HoReCa Service
Klubi Teine Maailm
—
Lisainfo: Helen Puistaja
tel 553 7169, helen.puistaja@gmail.com
LOOV Müügi- ja kunstigalerii
Kalevi 13, 51010 Tartu
Avatud: E-R 11-18, L 11-15
loovgalerii.blogspot.com
-
Viive Joonas
Valga Muuseumi kuraator
766 8862
-
Käesoleva näituse pealkiri on laenatud J. Saali joonistuselt „Elu metamorfoosid”. See iseloomustab hästi kogu Saali loomingut, peegeldades inimese heitlusi iseenese ja väliste jõududega. Kunstniku loomingu eksponeerimisel on järgitud kronoloogilist ja temaatilist printsiipi. Teema „Kunstnikuks sündinud” koondab J. Saali autoportreed, tööd abikaasast ning „Pallase-aegsed maalid; „Valu minu südame” sõja-koledustest ja isiklikest üleelamistest sündinud teosed; „Kodutalu peediväljalt” aga tööd kodukandi inimestest ja nende toimetamistest. Kaaskunstnike, kunstiõppurite ja tuttavate…
-
*
Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitekuur Nõukogude Liidus 1960-1980
“Me metamorfne tulevik” uurib 1960.-1970. aastatel esile kerkinud visionäärset nõukogude arhitektuuri ja disainipraktikat, mis seadis endale eesmärgiks uue ideaalse elukeskkonna loomise. See keskkond pidi olema paindlik, kergesti muudetav ja reguleeritav vastavalt kasutaja vajadustele, toetuma uusimatele tehnoloogilistele lahendustele ning mõtestama nii ümber ka seal tegutseva inimese.
Kasvades tihti välja sotsialistliku riigi poolt toetatud uurimisinstituutidest ja keskustest, pakkusid…
-
Kunstnik ja psühholoog Ivi Arrak alustast maalimist 18. aastat tagasi, esmalt kunstnikust abikaasa Jüri Arraku juhendamisel, kellega koos on ta tänaseks korraldanud mitmeid menukaid ühisnäituseid. Tema loomesoov – just soov end värvide kaudu väljendada – sai alguse abikaasaga peetud kunstiaruteludest ning pidevas kunsti sees viibimisest. Joonistamist on ta eraldi õppinud kunstnik Jarõna Ilo poolt läbiviidud kursustel.
Ivi Arrak värvib akrüülvärvidega rikkaid harmoonilisi kompostisioone ning on tunnustatud hea…
-
Eimantas Ludavičius ja Kornelija Gerikaitė
RELIKVIAAR
09.12.2011-03.01.2012
Eesti Kunstiakadeemias õppinud leedulase Eimantas Ludavičiuse loomingu kohta on Margarita Janušonienė öelnud, et kunstniku jaoks pole seosed erinevate traditsioonidega kunstis olulised mitte kui kommentaar ajaloole, vaid kui mõtlemisviis, mis laseb tal tegelda kaasaja kunstniku jaoks oluliste küsimustega. Tema töödes pole erinevad žanrid täpselt piiritletud, neis on kihiti mitmeid traditsioone. Tulemus pole aga eklektiline, sest kunstnik teab, et kõige tähtsam pole mitte kuidas,…
-
Eesti maalikunsti üks juhtfiguure Tiit Pääsuke alustas kunstiõpinguid Tartu kunstikoolis ning jätkas neid ERKI-s, mille lõpetas 1971. aastal. Tänavu kevadel pani Pääsuke maha 35 aastat kestnud õpetajaameti Eesti Kunstiakadeemias, öeldes ise selle kohta intervjuus: “Kaua võib? Ma olen nagu jaapanlane, kel on tööraamatus ainult üks märge.” Praegu on ta vabakutseline kunstnik. Pääsukest on pärjatud rea oluliste auhindade ja preemiatega, teiste hulgas Konrad Mäe nimelise medaliga 1992.…
