-
Tampere kunstniku Marianne Laiti graafikanäitus „Salaaed“ koosneb segatehnikas tehtud joonistustest, mis jutustavad lugusid ja peegeldavad meeleolusid kunstniku lapsepõlvest. Laiti kasutab oma töödes erinevaid tehnikaid, näitusel „Salaaed“ välja pandud töödel on kombineeritud kivilitograafia, tušijoonistus ja kollaaž. „Kui aasta alguses tõmmistasin litograafiat, siis tegutsesin täpse plaani põhjal. Pärast olen täiendanud teoseid vabajoonelise tušiga. Seetõttu leidub mu piltides korduvaid elemente. See on nagu järjejutt, kus osa elemendidest säilib ja…
-
Õitest, millesse naiivselt, pimestatult ja järeleandmatult ning isegi ennastohverdavalt usutakse. Õievahust, mis ahvatleb riskima ja millesse hukkuvalt uputakse. Lilledest, mis närbuvad, roiskuvad ja hakkavad haisema. Õienupukestest, mis surevad selleks, et sündida saaksid uued võimalikkused. Näitusel on väljas mõned maalid, kollaažid, fotod ja video.
-
Grundtvigi projektis osalesid seitse linna viiest riigist: Veneetsia Itaaliast, Izola Sloveeniast, Bratislava Slovakkiast, Porto, Viana do Castelo ning Ponte de Lima Portugalist, samuti Pärnu Eestist. Kõigis partnerriikides toimusid avalikud arutelud ja visioonikonverentsid, et välja selgitada võimalused endiste sadama- ja veeäärsete tööstusalade regeneerimiseks, mille tagajärjel tekiks juurde hulgaliselt avalikku ruumi puhkuseks, kultuuriliseks meelelahutuseks, spordiks ning ka elamuehituseks. Tänaseks on valminud projekti lõppdokument, mida tahame avalikkusele tutvustada ning…
-
Installatsiooni visuaalset kunstilist külge toetab seda saatev sotsiaalne sõnum. Väljendades tänapäeva ühiskonnas valitsevaid trende mis oma kõikeallutavas diktatuuris on õõnestanud terve mõistuse ja loonud ajju robotliku kinnisidee ilust.
“Kristel Saani “Solaariumi” sünge kuma esindab meeletut gradatsiooni loomisest hävitamiseni. Ruumi iseloom seisneb ereda valguse ja närbunud naha vastanduses. Seda deemonlikku inkubaatorit võimendab ka lõppenud õhk ja vaikus, kus kuri päike oma vastupandamatu helgiga on röövinud ohutunde ja enesekontrolli.…
-
Trio koosseis: Joel-Rasmus Remmel – klaver, Heikko-Joseph Remmel – kontrabass, Aleksandra Kremenetski – löökpillid
Joel-Rasmus Remmel: “Kadrioru loss on esinemispaigana samaaegselt paeluv ja väljakutseid esitav. Äärmiselt kaunis saal, mis loob suurepärase õhustiku, on oma akustiliste omapärade poolest vägagi nõudlik. Taoline balanseerimine, saades inspiratsiooni ümbritsevast ilust, olles aga samas muusikaliste nüansside tekitamise võimalustega arvestav, on eheda jazzmuusika kontserdi andmisel ja vastuvõtmisel äärmiselt positiivne ja liikumapanev.”
Trio debüütkontsert toimus samuti…
-
Kristina Tamm on kunstiajaloolane ja Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) kunstiajaloo ja filosoofia lektor. Hando Tamm on maali- ja tegevuskunstnik ning TKK meedia- ja reklaamikunsti osakonna külalislektor.
Näitus jääb avatuks 1. septembrini.
Galerii Noorus on külastajatele sellest hooajast avatud uutel aegadel: K-P kell 11:00-18:00.
Näituste külastamine on tasuta.
-
Kunstnik on öelnud: “Nüüd tulin ma siia, Eestisse, kus hakkasin elama täiesti teistsugusel ajateljel. Pühendusin taas maalimisele, et täiendada oma värve. See näitus on pühendatud Eestile.“
Näituse avamisel osalevad Eesti suursaadik Jaapanis Toivo Tasa ja Jaapani suursaadik Eestis Tetsuro Kai, musitseerib Jaapani juhtiva kammerorkestri Orchestra Ensemble Kanazawa kvartett.
Hiroshi Umezaki on sündinud Lõuna-Jaapanis Fukuoka prefektuuris Oomuta linnas. 1976. aastal lõpetas ta Jaapani Kunstnike Liidu juures tegutsenud kunstikooli. Pärast…
-
1980. aastal avaldas prantsuse kirjandusteoreetik, filosoof ning semiootik Roland Barthes fotograafia teoorias oluliseks muutunud raamatu La Chambre Claire, milles ta arutleb surelikkuse, fotograafia olemuse ning nende kahe seose üle. Üsnagi tundelises laadis kirjutatud ja isiklikest kogemustest lähtuvast raamatust on fotode lahtimõtestamisel oluliseks saanud kaks terminit, mida on hakatud fotograafias üsna laialdaselt kasutama – need on studium ja punctum. Need kaks on elemendid, mis Barthes’i fotode puhul…
-
“MAAILMAL KÜLAS” on mitmekultuuriline ühendussild, millel laulev ja mänglev sõna paneb helisema mõlemad kaldad. Kus kõik algas, ei ole asjaosalistel endilgi täpselt meeles. Stefan Forssén meenutab, et ühel päeval tulnud tema juurde Francis Shaughnessy kvartetist Stråf, näpus luulekogu, mis oli tõlgitud eesti keelest. Tekstid kõnetanud teda ja ta tundnud muusa puudutust. Doris Kareva meenutab, et ühel päeval tulnud tema juurde tundmatu härra Rootsist, kes oli viisistanud…
-
Ootamatu kontrastina sellele kõlab praegusaja menuka helilooja Piazzolla muusika. Kahe klavessiini koosmäng loob värvikaid helimustreid, mis ulatuvad õrnadest lautohelidest kuni orkestraalsete täiskõladeni. Esinejateks on Eesti tuntumaid klavessiinimängijaid Imbi Tarum ja hiljuti mitmetelt konkurssidelt auhindu noppinud noor interpreet Julia Agejeva Hess.
Kavas: Johann Mattheson, Gaspard Le Roux, Jean Philippe Rameau, Wilhelm Friedemann, Bach, Ástor Piazzolla.
