Muuseumiööl, 20. mail ootab Rahvusarhiiv oma Maneeži 2/4 majja Tallinnas kõiki kriminalistika- ja ajaloohuvilisi. Seekord liikumisaastale pühendatud muuseumiöö teemale „Öös on liikumist“ lisab arhiivi eriprogramm „Liikumisest jäävad jäljed” ootamatu vaatenurga, keskendudes öisele kahtlasele ja kriminaalsele liikumisele ning selle jälgedele arhiivis.
Uudistada saab…
Kolmapäeval, 24. mail kell 17 avame Eesti Arhitektuurimuuseumis ruumide, hoonete ja materjalide mõtestamisele ning taaskasutamise võimalustele pühendatud näituse „Linnamaardla“.
Ruumiinstallatsioon „Linnamaardla” võtab vaatluse alla ehitusmaterjalide vood läbi maastike ja linnade. Näituse pealkiri tuleneb ingliskeelsest mõistest urban mining, mis viitab kaevandamisele linnaruumist alternatiivina kaevandamisele loodusmaastikust. Energia- ja ressurssihulk, mis kulub tavapraktikas ehitusmaterjalide kaevandamiseks, tootmiseks, hoonete ehitamiseks, ülalpidamiseks ja lammutamiseks vajab kriitilist ülevaatamist. Näituse eesmärk on uurida nupukaid võimalusi…
20. mail avatakse Mikkeli muuseumis näitus „Purjed heisata! Tiit Pruuli kunstikogu“, mis annab läbilõike meremaali arenguloost Eestis alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Eksponeeritud on Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi, Kaljo Põllu, Evi Tihemetsa, Peeter Ulase, Olev Subbi, Tiit Pääsukese, Aili Vindi, Mall Nukke, Kristi Kongi ja paljude teiste hinnatud kunstnike looming.
Väljapanekul esitatud valik tutvustab meremaali läbivaid teemasid, nagu sadamad, laevad ja purjekad, inimene vastamisi merega, kunstnike loomingulised…
A-Galerii SEIFIS saab näha tunnustatud ehtekunstniku Maria Valdma Härmi isikunäitust SÕNADE SURNUAED. Näitus on üleval 10. juunini.
Näituse raames toimub A-Galeriis reedel, 2. juunil, kell 17 Maria Valdma Härmiga ka avalik kunstnikuvestlus ning näitusetuur. Näituse külastus ja vestlusel osalemine on kõigile huvilistele tasuta.
SÕNADE SURNUAED on performatiivne raamatukogu, kus tegevus talletub mateerias ehte ja installatsioonina. Põletatud raamatud on kogutud raamatute kogumispunktist, kust need edasi oleksid läinud lõplikule hävitamisele.…
Reedel, 19. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Sarah Michelle Eppingu isikunäitus „Narcosis“.
Näitus koosneb kolme aasta jooksul loodud kuuest kollaažist, mis omakorda kasutavad veerandsada söövitusplaati, vetikapuhangutest käsitsi tehtud pabereid ja sadu erinevaid tõmmiseid.
Läänemeres on tööstuslikus põllumajanduses kasutatavate nitraatide vette…
Reedel, 19. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Evelin Zolotko isikunäitus „Armastus kolmnurga vastu“.
Külastaja saab näha dünaamilist lugu, mis muutub vastavalt vaatenurgale ja vaatajale ning omakorda vaataja kogemusele.
Näitusel „Armastus kolmnurga vastu“ on kolm tegelast: jänes nimega Bunny, kukk nimega Le…
Reedel, 19. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Angela Maasalu isikunäitus „Klaasist südamega narr“. Näituse kuraator on Maria Arusoo.
„Klaasist südamega narri” keskseks motiiviks on maskide taha peitunud tegelane, kes on ümbritseva maailma suhtes teatavas hämmingus, pilk kuhugi ebamäärasesse kaugusesse…
Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste
“Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu”
11.05.- 30.05.2023
Alates 11.maist saab HOP galeriis vaadata Urmas Lüüsi ja Hans-Otto Ojaste (Tootmiskoondis Urmas-Ott) installatiivset seisundilavastust “Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu” .
Näituse avamine toimub 17. mai kell 18:00.
Installatiivne seisundilavastus “Öökull huikas…
Ukraina avangardkunsti näituse „Futuromarennia” saateks toob Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sari ekraanile harvanäidatava linateose pea saja aasta tagant.
„Üheteistkümnes aasta” (Одинадцятий) on esimene kolmest avangardfilmist, mille režissöör Dziga Vertov ja tema operaatorist vend Mõhhail Kaufman tegid 1928. aastal Kiievi filmistuudios. Just selle, revolutsiooni üheteistkümnendaks sünnipäevaks vändatud ja Nõukogude Ukraina industrialiseerimisele pühendatud linateosega katsetas Vertov oma uuendusliku, teatri- ja kirjanduskeelest eraldiseisva filmikeele põhimõtteid, mille ta realiseeris täielikult aasta hiljem…
Mais on eesti kultuuriväljal traditsiooniliselt olnud kirjanduse lõikuspidu, mille rütmis tuksub ka värske Müürileht. Müürilehe maikuu persooniks on Igor Kotjuh, kes räägib intervjuus Maia Tammjärvele kirjanduse vähenevast mõjust, Eesti venekeelse kirjanduse kaotatud põlvkonnast ja loomeinimeste keerulistest elutingimustest.
Jan Kaus proovib defineerida täiuslikku lauset. Kaisa Kuslapuu selgitab, miks eestikeelne muusika on cringe. Sanna Kartau paneb ritta oma tüvitekstid. Berit Kaschan õpetab, kuidas teha oma keha kirjutamise kaudu kuuldavaks.…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Uurijad kuriteopaigal, foto kohtutoimikust, 1928.
