-
Charles Gounod’ muusikaline jutustus on imeliselt tundlik, dramaatiline ja meloodiarikas. Ooperi on tuntuks teinud emotsionaalsed duetid, värvikas orkestratsioon ja südantliigutavad koorid. Lisaks Rahvusooper Estonia koorile ja orkestrile astub kontserdisaalis üles aukartust äratav solistide rivi: Cataldo Caputo (Itaalia), Tatiana Lisnic (Moldova), Kurt Rydl (Austria), Stella Grigorian (Gruusia), Rauno Elp, Pavlo Balakin, Mart Madiste, Juuli Lill, Mart Laur, René Soom, Aare Saal ning Andres Köster. Dirigent on Vello…
-
Ólafur Arnalds on Islandi uue põlvkonna tuntumaid muusikuid, kelle unikaalne helikeel seob klassika, elektroonika ja popmuusika elemente, püüdes oma heakõlalise ja sügavat sisu kandva loominguga tuua klassikalise muusika väärtused laiemasse kuuljajateringi.
Välja andnud kolm albumit ja viis EP’d, seejuures tema viimane stuudioalbum – “For Now I Am Winter” nägi ilmavalgust Mercury Classics’i alt. Ólafuri muusika on tunnustust leidnud filmides ja teleseriaalides – BBC thriller seriaal Broadchurch, kinofilmid…
-
Meistrite ja sellide kontserdisari on heaks illustratsiooniks, kuidas õppejõud ja üliõpilane võivad laval olla võrdsed partnerid.
Avakontserdil musitseerib oma tudengitega põlvkondade kaupa kitarriste koolitanud Heiki Mätlik ning tema üliõpilased Matteo Laurenzi, Mart?n López Muro, Triin Lemba ja Siim Kartau.
Kavas on soolod ja duod heliloojatelt Francesco da Milano, Manuel Ponce, Augustin Barrios, Lucca Petracca, Heinrich von Biber, Silvius Leopold Weiss, Marcelo Coronel ja Walter Heinze.
-
Kontsert ühendab eneses kahe kunstniku – helilooja Helena Tulve ja kirjanik Tõnu Õnnepalu loomingut. Nende loomingu puutepunktina kõlavad kontserdil Helena Tulve kaks teost, mis on kirjutatud Tõnu Õnnepalu tekstidele. Löökpillitriole loodud “Ma kuulsin sind laulmas” on inspireeritud Tõnu Õnnepalu fotoblogist “Esna aeg”, mille tekstid kajastavad hetki liikumisest talvest kevadesse. Lisaks muusikale esitavad löökpillimängijad ka teose teksti. Selle teose puhul on publikul tore võimalus kuulda-näha laval musitseerimas…
-
Läti keeleteadlane Juris Cibuls on kogunud mitu tuhat aabitsat kõigilt kontinentidelt ja pea kõigilt rahvastelt. Rootsi kunstnik Ruth Karis peitis oma kireva elu ning armulood omakäeliselt nikerdatud puunukkudesse. Heinz Valk on kogu elu korjanud kaheksakandadega pulmavaipu ning Anu Raud kirikindaid. Toomas Sildmäe kollektsioonis on tosinkond eri värvides tõmmist Eduard Wiiralti kuulsast monotüüpiast “Eesti neiu”.
Ootame teateid põnevatest kollektsioonidest telefonil 44 30 772 või e-posti aadressil muuseum@chaplin.ee kuni…
-
Oma nimepäeval on sobiv põgusalt peatuda tuntud Katariinadel, ennekõike aga Katariina I-l, kelle auks Kadriorg on oma nime saanud, kuid muuseum soovib külalistega jagada ka põnevaid leide oma kogust.
Elamusõhtu keskmeks on segastel aegadel, pärast revolutsioonilisi sündmusi Venemaal Eestisse jõudnud teos, mis pea 90 aastat on kandnud pealkirja „Kolmeteistaastase noormehe portree”. Maalil on signatuur, mis kuulub tuntud saksa portreemaalijale Benjamin Blockile, ja valmimisaastat märkiv 1663. Hiljuti aga…
-
Johannes Käbin (1905?1999) oli Eesti NSV liider – EKP Keskkomitee I sekretär aastatel 1950?1978. Tema pikaealisust ENSV parteijuhina võib seletada mitmeti. Olulisel kohal on Käbini isiksuse vastuolulisus ja kindlate tegutsemispõhimõtete puudumine. Ühelt poolt oli ta tõeline kommunist, kes uskus elu lõpuni kommunistlikke ideaale ja õpetust. Samas talus ta suurepäraselt ka poliitilise kliima muutusi. Käbin kohandus ühtemoodi hästi Stalini, Hruštšovi ja Brežnevi ajastu nõudmistega ning oli igal…
-
“Tagasi armastuse juurde” on sentimentaalne rännak kuuekümnendatesse aastatesse Raimonds Paulsi muusika ja Jevgeni Jevtušenko luuletustega. Lavastaja on Galina Polištšuk (Läti), dramaturg Irina Smõslova.
Muusikalavastuses kõlavad teatrilaval maestro Raimonds Paulsi uued laulud, mis on loodud väljapaistva vene luuletaja Jevgeni Jevtušenko sõnadele.
Etendus toimub Vene kultuuripäevade Eestis raames, mida toetab Venemaa Föderatsiooni kultuuriministeerium. Venemaa asekultuuriminister Alla Manilova: «Me usume, et kultuuripäevad tugevdavad vene-eesti humanitaaralast koostööd ja toetab kahe riigi rahvasta…
-
21. – 25. oktoober iga päev kell 17.00. Kõikidele üritustele tasuta sissepääs!
24. oktoobril kell 17.00
SÜRREALISMI ÜMARLAUD
Esinevad maailmanimega kunstiteadlane Edward Lucie-Smith Londonist ning eesti parim sürrealismi tundja Raivo Kelomees. Sihikule võetakse sürrealismi eluõigus 21. sajandil. Lühifilme sürrealismi ajaloost ning omaenda loomingut esitavad Ülo Pikkov ning Priit Pärn, kes on nõus avama oma loomeköögi saladusi.
Kas sürrealism mahub 21. sajandisse?
Sürrealism kui kunstivool sündis Esimese Ilmasõja-järgses Lääne-Euroopas. Sõjaõudus oli kunstirahva…
-
Teise maailmasõja järgsest ebastabiilsusest ja stalinlikust kunstipoliitikast karastatud pallaslase loominguline kõrgaeg oli Hruštšovi sula ajal. Lepo Mikko suutis tabada ja edasi anda olemuslikku optimismi, mis iseloomustas 1950. aastate lõpust kuni 1960. aastate teise pooleni Nõukogude Eesti ühiskonda. Näitus tutvustab nii monumentaalseid ühiskondlikku temaatikat käsitlevaid maale kui ka väiksemaformaadilisi, ent teostuselt ehk huvitavamaidki teosed, millele eesti kunstis on raske midagi kõrvale seada.
Näitusega kaasnev raamat on esimene trükis,…
