-
Klassikaline maastikumaal on olnud Eestis läbi aegade elujõuline. Loodus näib olevat ammendamatu inspiratsiooniallikas ka kaasajal tegutsevale kunstirühmitusele Kvint. “Suviti korraldame ühiseid maalilaagreid. Oma motiivid leiame rannalt, luhalt, metast ja aiast,” räägib rühmituse liige Ülle Linnuste.
2005.aastal asutatud rühmituse alla on koondunud grupp naiskunstnike: Esti Kittus, Ülle Linnuste, Krista Perli, Vilja Promet ja Vivian Vaher. Rühmituse liikmeid seovad ühised õpingud Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s. Iga-aastased ühisnäitused on saanud…
-
Näituse ruumes toimub Gruusia Eesti Suursaatkonna pidulik vastuvõtt EV 96. aastapäeva puhul.
-
Sel hooajal on Semiosalongil plaanis kuus seminari, millest neljas esimeses astuvad üles Sven Vabar, Veronika Valk, Jaak Tomberg ja Marge Monko. Seminarid toimuvad üle nädala kolmapäeviti veebruari lõpust mai alguseni ning Tartu sarja kuraator on endiselt Piret Karro.
Seminarid toimuvad Kirjanike maja keldrikorrusel vastavatud Arhiivi lokaalis.
Eelmise aasta teistesse linnadesse hargnemise pretsedenti jätkatakse sel aastal Tallinnas, kus Kristin Orava kureeritud üheksaseminariline tsükkel toimub Von Krahli kultuuribaaris. Tsükli alateema…
-
Ott Pilipenko kuraatoriprojekt: “EKA galerii Turba Gümnaasiumis”
Ühte keskmise suurusega maakooli ilmus ühel hommikul kapp. Lausa tsanstsendentaalne kapp: hõljus maast umbes nii meetrikõrgusel. Hoidis küll jõledasti seina ligi, ent polnud ka üleliia tagasihoidlik, näitas täitsa vabalt kätte ära, mida põues peitis. Õpilased kogunesid kapi ette uudistama, et mis värk on, kust tuleb ja mis põhjusel. Kapp sättis ennast mõnusasti jutuvestja rolli, tõmbas hinged õhku täis ning rääkis.…
-
23 – 24. veebruaril 2014
Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine
Ringkäigud näituse “EW 100” kuraatori Mark Soosaarega.
Avatud näitus “EW 100. Meie kujutav kunst ja kodumaine klaveriehitus esimesel iseseisvusajal 1918 – 1940”. . Eesti Klaverimuuseumi asutaja, helilooja Alo Põldmäe ja pianist Paul Jõgi tutvustavad kodumaise klaveriehituse ajalugu.
Mõlemal päeval linastub ka Mark Soosaare Eesti-teemaline filmikava.
FILMIDOKUMENDID (linastuvad mõlemal päeval):
12.00
“Riigivanem I” (1990, 60 min)
Esimene osa dokfilmist, mis räägib Eesti esimese riigivanema…
-
Meeleoluka salongikontserdiga jätkab Corelli Music oma juubeliaastat hubases Toompea muusikasalongis. Klassikute romansside kõrval saab nautida ka meie heliloojateuuemaid laule, näiteks pakuvad kuulajatele meeldiva üllatuse esimest korda kõlavad Eesti diplomaadist ja asjaarmastajast helilooja August Johannes Torma (1895–1971) romansid.
Corelli Musicu ühe tuntuima sarja Toompea muusikasalongi kontserte on juba aastaid antud Teaduste Akadeemiaajalooväärtuslikus saalis (Kohtu tn 6), nii seekordki. Salongikontserdil kõlavad eesti klassikute Miina Härma, Mihkel Lüdigi, August Weizenbergi,…
-
Andres Adamson on uurinud nn Liivimaa kuninga hertsog Magnuse elulugu põhjalikult ja kirjutanud temast oma doktoritöö. Ajaloolaupäevakul vaadeldakse põhjalikumalt nii hertsog Magnuse isikut kui ka elukäiku. Eelkõige aga tema rolli siinmail Liivi sõja päevil, mil väga suur osa liivimaalasi sidus Magnusega lootuse sõda võimalikult kiiresti lõpetada ja säilitada sõtta sekkunud naaberriikide kiuste varasemast omariiklusest nii palju kui võimalik.
Järgmine ajaloolaupäevak toimub 22. märtsil 2014, mil räägitakse Johann…
-
Arvutiajastul on käsitsi tehtud arhitektuurijoonistus üks ajaloohämarusse kaduvaid meediume. Arhitektuurihariduse üheks vältimatuks osaks on jätkuvalt joonistamine ja maalimine, kuid praktikas rakendavad tänased arhitektid sõna otseses mõttes kätte-õpitud oskusi peamiselt skitside või diagrammide tegemiseks, hilisemad projekti järgud valmivad juba digitaalselt. Peaaegu kadunud on arhitektuurijoonistuse tähtsus esitlusjooniste tegemisel. Näitus „Arhitekt pliiatsi ja pintsliga” on väike kummardus Eesti arhitektide poolt 20. sajandi vältel loodud elegantsetele ja suure kunstiväärtusega teostele,…
-
Mõni päev enne 19. sünnipäeva 1961. aastal kirjutas Visvaldis Ziediņš oma päevikusse lubaduse, mida ta järgis kogu ülejäänud elu: „Ma ei näita oma pilte ühelegi inimesele ega osale ühelgi näitusel.” Seetõttu nägid kunstniku töid vaid väga vähesed ja esmakordselt sai avalikkus tema loominguga tutvuda 2012. aastal Riias toimunud postuumsel näitusel. Ziediņš lähtus, eriti oma 1960. ja 1970. aastate loomingus, isikupärasest maailmanägemusest, kus ta käsitles reaalsust keemiliste,…
-
Fredi-Armand Tomps sündis Virumaal Kohalas 1928. aastal. Ta oli kümnene, kui sattus 1938.a. Narva ja Oru lossi. Nendes nähtu ahvatles teda õppima arhitektuuri ja hiljem eriti selle kultuuriloolist tähtsust. Pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist tegeles Eesti Kultuuriministeeriumis kultuuriehitiste projekteerimise korraldamisega.
Järgnesid Eesti Vabaõhumuuseumi ehitustööde juhtimine ja peaarhitekti amet Teadusliku Restaureerimise Töökojas. 1969.a. Alguses moodustas ta Riikliku Ehituskomitee ülesandel Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni ja juhtis seda.
Fredi Tomps töötas…
