Pressiteated

  • Tartus kohtuvad arheoloogiapärandit kaitsvad kolme riigi arheoloogid

    Projektitegevuste läbi püütakse kaitsta arheoloogiapärandit, tõsta teadlikkust kaitse vajalikkusest ning arendada vastavasisulist piiriülest koostööd. Konkreetseks eesmärgiks on arheoloogiapärandi väljaselgitamine maastikul piirilähedastes piirkondades, Eestis eeskätt ajaloolise Tartu- ja Võrumaa idaosas ning Setomaal.
    Tartu ülikooli arheoloogia kabineti projektijuhi Maria Smirnova sõnul otsitakse maastiku inspektsioonide käigus seni avastamata muistiseid ja kontrollitakse arhiiviteateid muististe kohta. „Eestis on see kõige mahukam süstemaatiline muististe inventeerimine alates 1920ndatest aastatest. Muinsuskaitselisest aspektist on see väga…
  • 30. aprillist 3. maini toimuvad kinos Artis Kõrgõzstani filmipäevad

    Kavas on mängufilmid “Ajamine” (rež. Ruslan Akun), “Sefiir” (rež. Nargiza Mamatkulova) ja “Vanapiiga” (rež. Aližan Nasirov) ning dokumentaalfilm “Rahvas, kes läks läbi aja” (rež. Marsbek Buzurmankulov). Avaseansil on kohal filmitegelaste delegatsioon Kõrgõzstanist. Seansi juhatab sisse režissöör Ruslan Akun. 1. mail on ekraanil Kõrgõzstani kohalik publikumenuk “Salaam, New York!”. Režissöör Ruslan Akun on oma filmi peategelase viinud New Yorki oma ‘ameerika unelmat’ ellu viima. Tulemuseks olev kultuuride…
  • Ideekonkurss lühtirte ideekavandite saamiseks Eesti Londoni saatkonna uude esindushoonesse

    Kunstiteose tellimise konkursil hinnatakse anonüümseid kavandeid. Sellele eelneb kooskõlas riigihangete seaduse ja võistlusjuhendiga pakkuja kvalifitseerimine välisministeeriumi vastava komisjoni poolt. Tagamaks konkursi tulemusena tellitava kunstiteose kõrget kunstilist taset, on moodustatud kavandite hindamiseks žürii, milles osalevad loomeliitude esindajatena Eesti Sisearhitektide Liidust Margit Argus ja Aap Piho. Välisministeeriumi esindajana kuulub žüriisse valgustuse ekspert Priit Tiimus.
    Lähteülesande tutvustamiseks, samuti selgitamaks ideekonkursil osalemise tingimusi, korraldab välisministeerium 12. mail 2014 kell 11 kõigile…
  • Sõpruses esilinastub loodusdokk „Oli kord üks mets“

    Kell 19 algava esilinastuse eel ütleb Hendrik Relve ka avasõnad. Esilinastusel loositakse välja ka toredaid üllatusi Tallinna Loomaaialt ja Tallinna Botaanikaaialt ning kinotöötajatel aitab loomastuda kauplus Karneval. 
    „Oli kord üks mets“  on legendaarse „Pingviinide marsi“ looja Luc Jacquet ja Prantsuse tuntud botaaniku Francis Hallé suurejooneline ühisprojekt, mis seob üheks loodusõpetuse, filosoofia ning animatsiooni. See vapustav vaatemäng annab igas vanuses vaatajale võimaluse kaduda pooleteiseks tunniks troopilisse vihmametsa ja…
  • Tähetornis on teemaks õhtutaeva planeedid ja nende vallutamine

    Oma ettekandes räägib Alar Puss Marsi, Jupiteri ja Saturni vaadeldavusest käesoleval aastal alates aprillikuu lõpust ning iseloomustab nimetatud planeete nende põhiliste parameetrite ja erisuste alusel. „Juttu tuleb ka sellest, milliseid kosmoseaparaate on Maalt nende planeetide poole teele saadetud ning mida põnevat teadlased planeetide kohta nende aparaatide abil on teada saanud,“ tutvustab loengut Puss.
    Tartu tähetorni astronoomialoeng on külastajatele tasuta.
    Lisainfo: muuseum.ut.ee
  • Ilmus ajakiri Mäetagused

    Marta Kurkowska-Budzan tutvustab suulise ajaloo akadeemilist uurimist Poolas ja sellele tuginevat suulise ajaloo materjalide kasutamist avalikkuses (nt muuseumides, linnatänaval, internetis, sh tänapäevase infotehnoloogia võimaluste kasutust suulise ajaloo taasesitamisel). Joni Krekola ja Pauliina Latvala tutvustavad Soome parlamendi raamatukogus olevat endiste parlamendisaadikutega tehtud suulise ajaloo intervjuude kogu, mis sai alguse 1980. aastatel.
    Kristi Grünberg arutleb enda kui intervjueerija kujunemise üle, ühitades intervjuumeetodi teooriaid ja enda kogemuse. Ta näitab, kui…
  • Piirist ja piiritusest” Narva Kolledžis

     
    1978. aastal Eesti Kunstiakadeemia professor Kaljo Põllu algatatud soome-ugri uurimisreiside näol on tegu juba aastakümnetevanuse traditsiooniga, kus igal suvel võetakse ette ligi kuuajaline uurimisreis mõne soome-ugri rahva juurde. 2013. aasta suvel olid kunstitudengid antropoloogilistel välitöödel Narvas, Narva-Jõesuus, Kudrukülas, Jaanilinnas ja Vanakülas. Välitööde eesmärgiks oli uurida Narva piire – nii füüsilisi, mõttelisi kui ka metafoorseid – ja seda, kuidas kohalikud neid piire tajuvad.
     
    Piiriteema on alati aktuaalne, eraldades…
  • Holokausti mälestusaasta eriprogramm

    28. aprillil kell 170 esineb Kumu auditooriumis inglisekeelse loenguga PhD Tamás Kovács.
    28. aprillil kell 18 linastub Kumu auditooriumis Nobeli preemia laureaadi Imre Kertészi romaanil põhinev film “Saatusetus”.
    29. aprillil kell 19 esinevad Mustpeade maja Valges saalis klassikalise muusika tipud: Édua Zádory viiulil ja Anastassia Dombrovskaja klaveril.
  • Eesti Ajaloomuuseumi rändnäitus “Meie inimesed” Põlvas

    Kas teadsite, et aastal 1937 väljus Tallinna lennujaamast ainult kaks rahvusvahelist lennuliini? Või et aastal 2011 tehti Eesti telefonivõrkudes 1 955 120 000 telefonikõnet?
    Möödunud aastal tähistasime kahte olulist sündmust Eesti omariikluse ajaloos. 24. veebruaril 2013 möödus 95 aastat Eesti Vabariigi sünnist ja 27. märts 2013 oli ühe arvutuse kohaselt päev, mil tänapäeva Eesti iseseisvusaeg sai pikemaks kahe maailmasõja vahelise Eesti Vabariigi kestusest. See äratas tavapärasest suurema…
  • Kohtumised “From the Coolest Corner – Põhjamaade uus ehe” kunstnikega ETDM-is

    Näitusega kaasnevas raamatus on Hollandi kunstiajaloolane Liesbeth den Besten kunstniku loomingust kirjutanud järgmiselt:
    “Maarja Niinemägi (s. 1979) armastab töötada vääriskividega, kuna neis leiab palju värve, reljeefe ja pindasid. Tema viimane ehtekollektsioon käsitleb keha liikumist. Rinnanõel „Väike valgekõrv parvel” kujutab makaaki, kes istub vaikselt, pea kõrvale pööratud, õitega kaetud hõljuval oksal. Lisaks makaagile kasutab Niinemägi motiivina ka õit, muutes opaali abstraktseks lilleõieks.”
    Maarja Niinemägi lõpetas Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja…
Sirp