-
Sümpoosioni ühe eestvedaja, sisearhitekti ja EKA doktorandi Tüüne-Kristin Vaiklasõnul on soov korraldada mõttetalgud ja luua erinevaid arutelusid ning diskussioone sisearhitektuuri kaasaegse olemuse üle nii praktikute, akadeemikute kui ka laiema üldsuse vahel. “Läbivaks teemaks on teooria ja praktika omavahelised seosed nii sisearhitektuuris kui ka arhitektuuri- ja disainivaldkonnas laiemalt,“ toob Vaikla välja sümpoosioni tähtsamad märksõnad.
Sümpoosionil astub üles rahvusvaheline, tuntud ja tunnustatud professionaalide seltskond: RMIT Arhitektuuri- ja Disainikooli Sisearhitektuuri…
-
Alates teisipäevast, 10. juunist on Tallinna Jaani kiriku lõunasaalis avatud August Künnapu (s. 1978) ühe maali näitus „Püha õhtusöömaaeg“. Kunstnik on isikupäraselt interpreteerinud kunstiklassikat lähtudes Leonardo Da Vinci maali kompositsioonist ja proportsioonidest (Künnapu maal on Da Vinci omast küll pisem, mõõtudega 130 x 250 cm).
Autor kommenteerib oma tööd järgmiselt: „Sain tellimuse maalida oma versioon „Püha õhtusöömaajast“ mõnda aega tagasi. See on minu esimene piibliaineline maal. Esmalt…
-
Tallinn kuulutas konkursi Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse leidmiseks välja 24. jaanuaril, riigimehe 148. sünniaastapäeval. Ideekonkursi eesmärk oli saada Jaan Poska mälestuse jäädvustamiseks ja talle pühendatud mälestusmärgi püstitamiseks skulpturaalselt ning arhitektuurselt sobivaim terviklahendus.
5. mail hindas laiapõhjaline žürii I auhinna vääriliseks võistlustöö „Hetk”, mille autoriteks on Pille Noole, Üllar Ambos ja Joannis Lykouras. II auhinna pälvis Villem Tomiste võistlustöö „Gloobus” ning III auhinna võistlustöö „Lepe”, mille autoreiks…
-
Minu looming jaguneb pealiskaudsel lahterdamisel kaheks – hüperrealistlik ja valdavalt abstraktsena käsitletav loomeperiood. Nüüdseks on too teine kestnud algusaastate realismist märgatavalt kauem.
2000. a retrospektiivnäitusel Adamson Ericu muuseumis oli väljas paremik minu hüperrealistliku perioodi Eestisse jäänud töödest, tollane näitus kandis pealkirja “Tagasi hüperreaalsusesse”. Nii nagu ei olnud ma stiilipuhas hüperrealist 1970-ndatel, pole ma puhast tõugu abstraktsionist ka praegu. Kirjapildilt sarnane hüperrealism ei pruugi umbertoecolikus võtmes hüperreaalsuse-ga mingilgi…
-
Lõputööde avalikud kaitsmised pakuvad ainulaadset võimalust näha noort kunstnikku tutvustamas oma loomingut ning loomeprotsessi. Kaitsmisi ning näitust külastama oma oodatud kõik huvilised. Igaüks peaks leidma midagi enda maitsele vastavat: vee alt ja vee pealt ning kiigest kinoni.
Näituse kuraatori Pille Johansoni sõnul on näitusel osalevad diplomandid teostanud oma tööd nii täiuslikult ja läbimõeldult nagu oleks tegu personaalnäitusega. Pärast seda näitust astuvad noored disainerid, kunstnikud ning restauraatorid juba…
-
Nagu näituse pealkirigi ütleb, on vaatluse all indiviidi enesemääratluse küsimus. Noored ja andekad eesti kunstnikud Veiko Klemmer (Tartu), Margit Lõhmus (Tartu/Tallinn), Karolin Ott (London) ja Katrin Rätte (Tallinn) pakuvad igaüks tulenevalt oma identiteedist ja elukogemusest vastust küsimusele: “Mis ma olen?”.
Veiko Klemmer: “Mina olen mina. Homme olen ma võib-olla midagi muud. Kui kõik läheb hästi. . . .”
Margit Lõhmus: “Mul ei ole midagi selle vastu, et olla vitt! Aga mida…
-
EKAs, Prantsusmaal ja Itaalias disaini õppinud Björn Koop on eesti disainerite hulgas erandlik – ta on üks väheseid kui mitte ainus praktiseeriv eesti autodisainer välismaal, kes juba väga noorelt võeti tööle rahvusvahelisse autogiganti. Ka tema kohati kahe meetri pikkuste maalide põhimotiivideks on autod, autofragmendid, inimesed. Nii nagu näituse pealkiri viitab, on näitus joontest. Sealjuures vihjab see ka tehnikale, milles pildid on loodud. Koobi sõnul konstrueerib ta…
-
Rühmituse „Vaba Tahe“ tegevus sai alguse 1997.aastal esialgse nimega Vaip`97 ja loodi eesmärgiga aidata kaasa põime- ja gobelääntehnikas kootud vaipade jätkuvale loomisele Eestis. Asutajaliikmeteks olid : Peeter Kuutma, Maasike Maasik, Lea Valter, Kaire Tali, Kersti Pukk, Heli Kelt ja Helen Kauksi. 1999.aastal, mil rühmitus oli kasvanud 12 liikmeliseks, võttis kunstnike grupp uue nime- Vaba Tahe. Rühmitus on korraldanud 2-3 mahukat näitust aastas, tehes sageli koostööd eesti…
-
Fuajeest alguse saav ja 8. korruse muusikasaalis eksponeeritav näitus „Laulu ja tantsuga läbi aegade” tutvustab üldlaulu- ja tantsupidude kirevat ajalugu albumite, käsiraamatute, brošüüride, laulikute, orkestrinootide, tantsude kirjelduste ja jooniste ning heli- ja videosalvestiste kaudu. Näitus jääb avatuks 30. augustini.
Väljapaneku kõrval fuajees ja muusikasaalis saab Rahvusraamatukogu digitaalarhiivist DIGAR vaadata aastail 1869–2009 peetud üldlaulupidude kõigi kooriliikide lauluvihikuid, plakateid nõukogude ajast tänapäevani, postkaarte esimese Eesti Vabariigi perioodist ning lugeda…
-
Keegi ei tea, millal tulid esimesed skandinaavlased elama väikesele meresaarele Liivi lahe südames. Võib-olla juhtus see tuhatkond aastat tagasi? Kirjade järgi elas Ruhnus rootsi keelt kõnelev rahvas 1341. aastal, sest just siis andis Kuramaa piiskop Johannes ruhnlastele õiguse elada rootsi õiguse järgi.
See oli unikaalne kogukond, kelle demokraatlik omavalitsus ehk nn luanskap tegutses juba 17. sajandil ja tagas kõigi saareelanike võrdse kohtlemise kui II Ilmasõjani välja.
Ja siis,…
