-
Yyhely Hälvin kirjutab oma teise isikunäituse kohta järgmiselt: Püüan lahti muukida iseennast koos kaugete külakolgaste ilu ning valuga, leides selleks võimaluse tuðipotist ja suleotsast. Raamimata suuremõõtmelised tuðijoonistused haakuvad oma visuaalse kujundikeelega väikesemõõduliste töödega, mis on enamjaolt samas tehnikas.
Yyhely Hälvin on lõpetanud Põlva Kunstikooli, osalenud grupinäitustel Tunne oma keha 1 2014 ja Part paadis 2012 ning Iþevski Kunstikooli nr 13. korraldatud konkurss-näitusel Udmurtias 2012. Esimene isiknäitus…
-
2014. aastal on linnafestivali UIT peaesinejaks Madridist pärit valguskunstnike duo Luzinterruptus, kes on erinevate installatsioonidega esinenud festivalidel üle Euroopa ning kelle töid on presenteeritud nii New Yorgi Guggenheimis kui ka Londoni Victoria & Alberti muuseumis. Tartus loovad nad kohaspetsiifilise valgusinstallatsiooni kasutades kilekotte ning linnaelanikke fotosid.
Lisaks neile on UIT endale külla palunud noored Leedu tantsukunstnikud humoorika ning värske lavastusega „Contemporary?“, mis pälvis eelmisel aastal Leedu teatriaasta auhindade…
-
Eesti luule- ja kirjandusklassikas on palju kauneid sõnu, millele muusikud aja jooksul palju viise loonud. Tulemuseks on hinge ja kõrva kosutav kooslus, mis muusikahuvilisi rohkelt rõõmustab. Eesti muusikaajaloo koondpunktis – Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis – kohtuvad omavahel muusika ja luule, noot ja sõnad, Juhanid ja Jaanid.
Assauwe karjasehoov on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi (Müürivahe 12, Tallinn) sisehoovis asuv kultuurse väega uus kontserdikoht, mis ootab muusika ja…
-
„Tänaseks päevaks on loodusmaali tähendusareaal laienenud puhtast tundeväljendusest ja värviküsimusest kontseptuaalse žestini, poliitilise statemendini,“ tõdeb näituse üks kuraator ning korraldaja Tiiu Rebane. Kultuuri jaoks jääb loodus nii jõu kui küsimuste ja vastuolude allikaks, loodus on lõpmatu, temas on kõike ja seda “kõike” jääb inimene vallutama, nimetama, kaardistama, kujutama, kujundama. Püsivaks jääb looduse juures ainult kardinaalne seis kultuuriga ning autori täielik vabadus.
Eesti loodusmaal, mille juured ulatuvad Pallasesse…
-
Teelolija pilgu alt libisevad mööda metsad, põllud, heinamaad, kurepesad, külad ja inimesed. Mõte läheb rändama, tekivad mälupildid ja seosed, sealt omakorda mured ja rõõmud, unistused ja lootused.
Õnneks on keraamikutel SAVI – materjal, milles kõike eelmainitut väljendada. Kui kohtuvad savi mälu ja inimese käsi, võib tulemuseks olla nii üllatus kui äratundmisrõõm.
Seda kõike pakuvad keraamikud näitusel “MikroEesti – MakroEesti”, kus nende isiklik suhe Eestisse ja kõigesse sellega…
-
Ene Luik lõpetas 1993. aastal Tallinna Kunstiülikooli (Eesti Kunstiakadeemia) maalikunsti erialal ja kaitses samas 2009. aastal magistrikraadi kunstipedagoogika erialal. Näitustel osaleb alates 1988. aastast.
Ene Luik: „Maalimine on kogu Loodu, nii nähtava kui ka nähtamatu, koodi lahti murdmine. Geograafias maalitakse üles üks jõgi Eestis. Botaanikas kujutatakse taimi ja bioloogias teisi elusorganisme. Füsioloogias terveid ja haavatud inimesi või loomi, psühholoogias tundmusi ja seoseid, ning mütoloogias käsitletakse kõike visuaalse…
-
Oma loometee algul (1980ndate lõpp ja 1990ndate algus) on Rainer Kurm (1968) osalenud aktiivselt Stuudio 22 tegevuses, mida Eesti kunstiavalikkus tunneb eelkõige just geomeetrilist vormikeelt eelistava graafikastuudiona, kus Tõnis Vindi juhatusel on kunstiharidust omandanud paljud eesti kunstnikud, arhitektid ja disainerid.
Rainer Kurmi viimaste aastate looming on liikunud teatud järjekindlusega eemale puhtalt geomeetrilis-esoteerilisest universumist ning on uuesti avastamas maailma tema ebatäiuslikus fragmentaalsuses, algelementide stiihiatega eksperimenteerides, samas säilitades järjekindlalt…
-
„Näitusel Evald Okase Muuseumis eksponeerin ülevaadet oma viimase aja loomingust – massiivsed mustad megaraamid miniatuurse roosimaaliga, külmad industriaalsed metalltaustad kontrastiks kölerlike maalide soojusele, maalitud kuldroos kuldse taustaga kuldses raamis, graffitisketšid, lendavad kirsid, ja pildid, mis justkui segu fotorealismist ja Pallase maalilisusest.“ (Laurentsius)
-
Alexei Gordin oma näitusest:
Käesolev kunstiprojekt uurib kunsti tegemise ja vaesuse temaatikat. Tänapäeva maailmas, kus kõike müüakse ja ostetakse, on ka kunstist saanud toode. Kaasaegne kunst on omapärane turg, kus kehtivad omad seadused, nii nagu need kehtivad ka näiteks auto- või söögiturul. Kunst nagu toode peab mentaalsel ja materiaalsel tasandil olema sümpaatne ja atraktiivne. Nii nagu kõik, peab ta turul olema, et tarbijat leida. Kunst on sotsiaalne…
-
Rahvusraamatukogus saab näha ka Egiptuse ühe tuntuima artefakti Nofretete büsti koopiat, mille originaal erinevalt teistest asub Berliinis ning mida Egiptus Saksamaalt tagasi küsib. Näitusele on oodatud õpilased, nende vanemad, õpetajad ja kõik ajaloohuvilised.
Ekspositsioon on avatud iga päev: augustis E–P 12–18 ning septembris E–R 10–20, L–P 12–19.
