Pressiteated

  • Selgusid Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemiate nominendid

    Selgusid Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiate nominendid. Žürii valis 44 kandidaadi hulgast välja 10 nominenti.
    Žüriisse kuulusid Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali liikmed Carl-Dag Lige, Grete Veskiväli-Dubov, Kai Süda, Kalle Vellevoog, Maarja Valk-Falk, Reet Aus ja Toomas Tammis.
    Preemiakandidaadiks sai esitada objekte, mis valmisid perioodil 21.08.2024–20.08.2025, samuti pikemaaegseid tegevusi ja silmapaistnud isikuid. Žüriiliikmete sõnul annavad aastapreemiatele esitatud tööd alati hea ülevaate Eesti arhitektuuri- ja ruumikultuuri hetkeseisust. Nii ka tänavu. Tugevaid kandidaate…
  • EKOL ootab muusikutelt 2026. aastaks kontserdiprojekte

    Erakontserdiorganisatsioonide Liit (EKOL) ootab kontserdiprojekte 2026. aastaks (valdkond süvamuusika – vanamuusika, klassikaline muusika, eesti heliloojate looming, nüüdismuusika, orelimusika, orkestrimuusika jne).
    Palume saata ettepanek hiljemalt 11. novembriks 2025 meilile ekol.juhatus@gmail.com, 
    Ettepanek peab sisaldama:
    1. muusikalise programmi ideed
    2. esinejate nimesid
    3. esinejate lühitutvustusi, fotosid, võimalusel ka linke videomaterjalile
    4. projekti soovitavat toimumisaega
    Positiivsena mõjub omafinantseeringu olemasolu.
    EKOLi liikmed valivad ettepanekute hulgast sobivad projektid. Kontserdiidee võib osutuda valituks mitme korraldaja poolt. Kui projekt ei osutu kohe valituks,…
  •  „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst“ ETDMis

     „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst“ ETDMis

    7. novembril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst”, mis tutvustab üht Eesti kaasaegse ehtekunsti mõjukaimat suunajat ja ainulaadset autorit. Näitusel on eksponeeritud enam kui 200 Kadri Mälgu (1958–2023) loodud teost, mille hulgas on nii ehteid,…
  • Eesti Kirjanike Liit kutsub kandideerima kirjanikupalgale

    Eesti Kirjanike Liit ootab kandidaate viiele kirjanikupalgale, mida makstakse aastail 2026–2028.
    Palgasumma on praegu 1,1 kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka, sellega kaasnevad ravi- ja pensionikindlustus.
    Palgale võivad kandideerida loomingulises tippvormis kirjanikud või tõlkijad, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda loometööle. Kandidaat ei pea kuuluma Eesti Kirjanike Liitu.
    Kandideerimiseks tuleb esitada:
    1) avaldus;
    2) motivatsioonikiri kolme järgneva aasta loominguliste plaanidega;
    3) ülevaade viimase 4–5 aasta loomingulisest tegevusest ja tähtsamatest meediakajastustest.
    Dokumentide esitamise tähtaeg on 15.11.2025:…
  • Algas kandidaatide esitamine Kultuurkapitali sihtkapitalidesse

    Eesti Kultuurkapital kuulutas välja kandidaatide esitamise kirjanduse, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri, näitekunsti, helikunsti, audiovisuaalse kunsti, kehakultuuri ja spordi ning rahvakultuuri sihtkapitalide nõukogudesse perioodiks 2026–2028.
    Kandidaate saavad esitada kultuuri- ja spordivaldkonna ühendused, erialaorganisatsioonid, liidud ning neis valdkondades tegutsevad asutused ja ühingud. Esitatud kandidaatide seast teeb valiku kultuuriminister.
    Kultuurkapitali seaduse järgi kuulub igasse sihtkapitali seitse oma valdkonnas tegutsevat inimest, kes valivad endi seast ühe esindaja Kultuurkapitali nõukogusse.
    Kandideerijalt oodatakse head kultuuri- või…
  • Hõimurahvaste kirjanduspreemia pälvis Aare Toikka, postuumselt tunnustati Yves Avrili

    Hõimurahvaste programmi juhtkomisjon annab alates 2007. aastast välja kirjandusauhinda, et tunnustada omariikluseta hõimurahvaste omakeelsete kirjandusteoste autoreid ja tõlkijaid, kes on aidanud hõimurahvaste kirjandust hoida ja tutvustada. Tänavu pälvis preemia dramaturg ja lavastaja Aare Toikka lavateose „Kullervo“ eest. Postuumselt tunnustati auhinnaga prantsuse filoloogi, kirjandusteadlast, õppejõudu ja tõlkijat Yves Avrili (1937–2025) komi kirjanduse vahendamise eest prantsuse keelde.
    Aare Toikka taaselustab hõimurahvaste pärandit
    Aare Toikka onloonud omanäolise terviku Elias Lönnroti „Kalevala“ (August Annisti…
  • „Ilus aeg“ – Eesti autorite piltvaibad

    „Ilus aeg“ – Eesti autorite piltvaibad

    Uue Kunsti Muuseumis
    avamine 8. novembril kell 15
    Aasta viimaste kuude pühadeootus ja uue aasta algus on ilus aeg. Eestimaa loodus kogu oma vaheldusrikkuses pakub rõõmu ja rahu ning annab hingetuge ka keerulistel aegadel. Eredad värvisähvatused vaheldumisi vaoshoitud koloriidiga loovad tiheda ja mitmeplaanilise…
  • Kuueteistkümnes Hullunud Tartu keskendub köitele

    UNESCO kirjanduslinnas Tartus toimub 6.–8. novembrini taas kirjandust, muusikat ja kujutavat kunsti ühendav festival Hullunud Tartu, mis kannab tänavu alapealkirja „Köide“.
    Alapealkiri „Köide” viitab ühelt poolt raamatuköitele ning on nõnda ka kummardus praegusele raamatuaastale, millega tähistatakse eesti raamatu ja kirjakeele 500. sünnipäeva. Teisalt saab aga „köidet” seostada ka sellega, mis köidab – eripalgeliste kirjanike, muusikute ja kunstnikute loominguga. Hullunud Tartu on festival, mis kompab juba kuueteistkümnendat aastat…
  • Kumu taasloob nõukogude perioodi mitteametliku kunstinäituse
    Leonhard Lapin. Kunstisündmuse „Harku 1975“ plakat. 1975.
    Eesti Kunstimuuseum

    Kumu taasloob nõukogude perioodi mitteametliku kunstinäituse

    1975. aasta detsembris korraldas väike noorte kunstnike ja teadlaste seltskond Tallinna lähistel asuvas Harku Eksperimentaalbioloogia Instituudis kunstisündmuse „Harku 1975“. Noortest kunstnikest kuulusid seltskonda Leonhard Lapin, Sirje Runge ja Raul Meel ning noori teadlasi esindas Tõnu Karu. Ametlikes ringkondades tekitas sündmus skandaali…
  • Mara Ljutjuki isikunäitus „Sõnatu-sõnoldaq“

    31. oktoobril kell 17.00 avatakse Võrumaa Muuseumi galeriis Mara Ljutjuki isikunäitus ,,Sõnatu-sõnoldaq“. Kunstniku maalid on vormilt lihtsad ja jutustavad lugusid, milles võib igaüks end ära tunda. Motiivid, mis peegeldavad hetki meid ümbritsevast maailmast, mõtestavad lahti inimsuhteid ning juhivad meie tähelepanu elu nüansirikkusele. Mara Ljutjuki maalidesse on tundlikult talletatud tihti vaid viivu kestvad hetked, fragmendid elust, stseenid, millest osa räägib otsesemalt, osa metafoorsemalt argisest ja ringjoonelisest liikumisest.
    Inimestega…
Sirp