-
Elava esituse poolest jäi meelde Claude Debussy Sonaat tšellole ja klaverile, samuti võitsid noore publiku poolehoiu Astor Piazzolla nelja aastaaega portreteerivad tangod „Verano Porteño”, „Otoño Porteño”, „Invierno Porteño” ja „Primavera Porteño”. Eriti meeldejäävana kerkis esile festivali väliskülaline Soomest, Rantatie kvartett koosseisus Kreeta-Maria Kentala (viiul), Tiina Aho-Erola (viiul), Jouko Mansnerus (vioola) ja Lea Pekkala (tšello). Klassitsismiaja muusika ajastutruule esitamisele spetsialiseerunud ansambel pakkus tõeliselt nauditava muusikalise elamuse. Liikmed…
-
Ainuüksi selle fagoti hääletämber oli kogemist väärt! Mozarti Fagotikvartett K370 in Bb-duur on originaalis oboekvartett F-duur, mille fagotitranskriptsiooni on teinud USA-Kanada fagotisolist ja guru George Zukerman. Kuuskmann nägi Zukermani esmakordselt, kui käis 1983. aastal koos emaga Peterburis kontserdil. See jättis talle sügava elamuse ja on tema sõnul olnud üks olulisi innustajaid edasisel muusikuteel. Alles üsna hiljuti tuli välja, et ta elab Zukermannist „umbes viie minuti kaugusel”: Kuuskmann…
-
Peab ütlema, et festivali teema jäi sel aastal küll pisut formaalseks. Kirjade järgi oli see soolomäng, aga sooloartiste astus üles tegelikult üllatavalt vähe. Nende hulka kuulus aga kindlasti minu üheks eredamaka festivalielamuseks jäänud legendaarse soome artisti J. Karjalaise kontsert. Et võimalus kasvada üles koos Soome televisiooniga moodustab olulise osa ka minu kujunemisest, on mul soome popmuusikaga üsna emotsionaalne ja soe suhe. Nostalgialaeng jäi J. Karjalaiselt küll…
-
Sebastian Fagerlundi esikooper „Döbeln” on spetsiaalselt Kokkola festivaliks tellitud teos, mis põhineb Rootsi kindrali Döbelni elul ja Soome ajalool. Fagerlundi muusika on hämmastavalt dramaatiline ja köitev. Muusika on dramaturgiliselt läbi komponeeritud, temaatika areneb spiraalselt mööda ooperit, kulgedes reaalsuse ja operatsioonil tekkivate hallutsinatsiooni-maailmade vahel. Opereeritava kindrali oopiumiunenäod annavad ainest põnevateks lavastuslikeks leidudeks. Samas on tehnilised vahendid piiratud: etendus toimus kontserdisaali laval, mille ühte kolmandikku mahtus orkester. Algul…
-
Ja kui nüüd lüüa lahti Royal Opera kevadsuvine kava, siis võib tema nime leida siin neljal leheküljel ja tema pilt koos samas koolis õppiva leedu bassbaritoni Kostas Smoriginasega on ära trükitud ka teatri reklaamlehel. Kooli programm näeb ette kaheaastase õpingu, mis sisaldab ooperirollide ettevalmistuse Covent Gardeni parimate juhendajate käe all ja võimaluse osaleda lavastustes. Aga kui neid osalemisi ei ole mitte üks, vaid juba neli-viis nagu…
-
Nüüd sai Kuressaare Teatri fuajees näha väga huvitava kontseptsiooniga fotomontaaži, kontseptuaalseks põhimõtteks: Krumm ja partnerid. Näitus „Seni laulad, kuni oled noor”, mille on koostanud teatriloolane Kalju Haan ja kujundanud kunstnik Katre Rohumaa, on ulatuslik, varustatud asjatundlike tekstidega (kasutatud Helga Tõnsoni uurimust ja Katrin Karisma abi). Fototehniliselt (Joel Leis) äärmiselt maitsekas ekspositsioon toob Krummi hingestatuse ja tema ilmeka silmavaate vaatajani. Suur heameel on, et näituse omanikuks saab…
-
Beethoveni viiulikontsert . . . . klaveriga
Üllatuse pakkus juba festivali avakontsert ja Balti Noorte Filharmoonia sümfooniaorkester Kristjan Järvi käe all – nad esitasid Ludwig van Beethoveni Viiulikontserdi op. 61 klaverivariandi koos leedu heliloojalt Anatolijus Šenderovaselt tellitud viie kadentsiga. Kavaleht märkis koguni, et tegemist on Beethoveni–Šenderovase teose esiettekandega. Klaverisolistina hiilgas kunagine muusik-imelaps, rootsi-poola päritolu Peter Jablonski Rootsist. Šenderovas lahendas raske ülesande hästi, tuues kadentsides klaverile „appi” sooloviiuli, sest teost…
-
Kas oleks hea viktoriiniküsimus – millises Eesti kirikus on kõige rohkem oreleid?
Andres Uibo: Võib küsida küll, aga ega ma ei olegi vastuses päris kindel, sest päris mitmes Eesti kirikus on mitu pilli. Isegi maakirikutes, näiteks Vigala kirikus on praegu kolm orelit. Aga suurus on muidugi erinev ja ka asetus. Ühes ruumis kolm orelit – seda ma mujal ei tea kui Tallinna Jaani kirikus. Nii et…
-
Vaevalt et näiteks Royal Albert Halli publiku enamik sai Promsi avakontserdil kuulata Katia ja Marielle Labeque’i klaverimängu niisuguse detailiküllusega ja nii selgelt, nagu Hiiumaa metsavahel raadio kõrval viibija. Raadiokuulamisharjumus teeb heli suhtes nõudlikuks, sest kontserdisaalides, ammugi siis vabas õhus, on kuulajatel sõltuvalt kohast heli kogemiseks väga erinevad võimalused. Kontserdikülastusel on muidki tahke kui helielamus. Muusika ühiskuulamises ja esitamise vahetu jälgimise puhul on metafüüsilisi kvaliteete, mida ei…
-
Kümme aastat tagasi, kui Ants Soots oli XX sajandi viimase üldlaulupeo kunstiline juht, lähtus ta ideekavandi vormimisel Tobiase mõttest – laulupidu olgu muusikapidu. Laulupidude ajaloos esmakordselt sisustasid toona esimese, laupäevase laulupeokontserdi valikkoorid koos sümfooniaorkestriga. Vokaalsümfoonilisele kavale eelnes avaplokk – juuresolemine ja osasaamine kõigile lauljatele –, millele järgnes kontsert maailma ja Eesti muusika klassikasse kuuluvatest teostest, kõlas ka Eino Tambergi selleks peoks valminud kantaat „Jalatäis maad mõtte…
