12. veebruaril lahkus meie hulgast pärast rasket haigust viiuldaja, pedagoog ja muusikakriitik Ines Rannap.
Ines Rannap sündis 23. mail 1930. aastal. Ta lõpetas viiulierialal Herbert Laane juures Tallinna Muusikakooli (1948) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (1953). Aastal 1953–1982 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia solist ning 1963–1995 Georg Otsa nimelise muusikakooli viiuli-, kammeransambli- ja keelpillimuusika ajaloo õpetaja. Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse pälvis ta 1974. aastal.
Ligi kolmkümmend aastat (1958–1985) filharmoonia…
Tunnustatud vokaalsolist ja laulupedagoog Geert Berghs (sünd 1953) viis Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) lauljatega nelja päeva jooksul läbi meistriklassi, kus jagas nõuandeid vokaal- ja hingamistehnika ning prantsuse muusika esitamise kohta. Ta on suurte kogemustega vokaalsolist, kelle repertuaar ulatub barokkmuusikast XXI sajandi teosteni. Õppinud ka muusikateadust ja meditsiini, on Berghs vokaalpedagoogina spetsialiseerunud eelkõige professionaalsete kooride ansamblilaulule. Peamiselt Hollandis tegutsedes (ta on õppejõud Belgia Leuveni ülikoolis ja Amsterdami…
Inventuuriks võiks kolmapäevahommikust kokkusaamist muusika-ja teatriakadeemias nimetada küll, ehkki Eesti muusikanõukogu kutsus arutama muusikaelule ja -haridusele vajalike saalitüüpide, praeguse olukorra, võimalike uusehitiste ja ümberkorralduste ning pikema perspektiiviga investeeringute üle.
Muusikutele tundub rääkimine enamasti tühi ajaraiskamine, ütles Tõnu Kaljuste jutuotsa lahti tehes. Muusikut…
„MustonenFest“ 29. I – 6. II Tallinnas.
Aleksandr Raskatovi „Bütsantsi missa“ esiettekanne pidanuks olema İstanbulis, kuid tegelikult kõlas see tervikuna esmakordselt hoopis Tallinnas „MustonenFestil“. Selle kohta, miks nii välja kukkus, saaks hea viktoriiniküsimuse. Vastust pole raske aimata, kui mõelda Euroopas ja Lähis-Idas…
„MustonenFesti“ ajal tähistas Eesti Kontsert (EK) oma 75. aastapäeva. Palusin sel puhul meie suurima kontserdiorganisatsiooni direktoril Jüri Leitenil pisut tulevikku vaadata.
Siinsamas kõrval kirjutab EK loomenõukogu esimees Toomas Velmet, et Eesti Kontsert oli, on ja jääb. Millel see optimism rajaneb?
Jüri Leiten: Veebruaris saab kaks aastat, kui meid juhib SA nõukogu. Olen ka varem öelnud, et selle muudatusega on kaasnenud nii-ja-naa tunded. Ühel poolt tulid sellega uuem kord…
Kindlasti sai sündmuseks „MustonenFesti“ 4. veebruari kontsert, kus kammerorkestrit Moskva Virtuoosid juhatas Andres Mustonen. Kava oli koostatud vastastikuse austusavaldusena: Tšaikovski ja Sumera. Alustati aga Georg Philipp Telemanniga ja lõpetati Luigi Boccheriniga. Ei lõpetatud, sest püsti tõusnud publik teenis ära ka lisa Piazzolla ja Schnittke loomingust. Moskva Virtuoosid on tõesti virtuoosid ja Mustonen püstitas kindlasti terve rea maailmarekordeid Telemanni, Tšaikovski „Veebruari“ ja Boccherini allegro assai ja allegro…
Eesti muusikas on palju, mille üle uhkust tunda ja mida maailmaga jagada. Meie kultuurile on toonud tuntust mitmed muusikud: kindlasti tulevad kõigepealt meelde Arvo Pärt, Veljo Tormis, Tõnu Kaljuste ja Järvide dirigendidünastia, kuid sellegipoolest on Eesti muusika rahvusvahelisel tasandil üsna tume maa. Olukorra muutmiseks asutati 2014. aasta sügisel muusikaettevõtjate esindusorganisatsioon Music Estonia (ME).
ME tegevjuhi Virgo Sillamaa sõnul kasvas idee välja Eesti muusikaettevõtjate vajadusest ühendava juriidilise esindatuse…
„Kaheksa“: kitarrisolistid Andre Maaker, Riho Sibul, Jaak Sooäär, Robert Jürjendal, Ain Agan, Paul Daniel, Mai Agan ja Ain Varts, keelpillikvartett Prezioso ja Madis Metsamart (löökpillid) uudisteostega 24. I Estonia kontserdisaalis.
Tõeliselt avardava elamuse pakkus Liis Viira teos: hästi palju oli ilu ja veel rohkem…
Mullu ilmunud helikandja „Pihlamarjasõda“ on produtseerinud Hiiumaalt pärit helilooja ja muusik Indrek Liit (sünd 1983). Plaadi professionaalidest ja harrastajatest muusikute ning tekstiautorite kvaliteedis ja hoiakus ei paista erinevust olevat. Peamiselt kuuluvad tekstid Kärdlas elavale tunnustatud poetessile Ave Alavainule, kelle kogumikust „Hiiumaal“ on Liit noppinud ilusaid ja hingeminevaid, mõnusaid ja humoorikaid luuletusi Hiiumaa elust eelmisel sajandil. Kolme viimase loo viisi ja tekstide looja ja vokalist on samuti Hiiumaalt pärit…
Oleme tänapäeval harjunud kasutama sõna „öko“ ja tundub, et mõistame seda. Sellegipoolest on kohane küsida, mis see ökoloogiline lähenemine ikkagi on, miks on see saanud nii oluliseks, mis võiks olla selle laiem alus. Inimese perspektiivist võiks öelda ehk nii, et see…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
EMTA unistus.EMTA
Festivalile tagasi mõeldes tuleb esmalt meelde klezmer-klarnetist Giora Feidman, kel 80 aastat turjal, kuid pillikõla pole tuhmunud ega mängulust vaibunud.Peeter Langovits
Tauno Aintsi uueks Kontserdisarjaks valminud lisalugu kaheksale solistile, vibrafonile ja kvartetile pani kõik soolopillid koos kõlama.Rene Jakobson
Tänavuste, 7. – 16. IV toimuvate Eesti muusika päevade teema on „Roheline heli?“, märksõnadeks „keskkond“, „looduslähedus“, „uuskasutus“, „taaskasutus“ ja „märkamine“. „Roheline on elu, uuenemise, looduse ja energia värv. Milline on roheline heli, meie keskkonna ja meie planeedi heli, meid ümbritsevate asjade ja inimeste heli, meie elu heli täna, homme, aastate pärast? Selle ümber mõtisklemegi Eesti muusika päevadel,“ avab teema festivali kunstiline juht Helena Tulve.Joosep Siitan
